ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged
oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke
Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma. Seda takistada püüdnud Kleon sai Amphipolise linna juures peetud lahingus lüüa ja langes, nagu ka tema vastane Brasidas (422. a.), ning mitmed linnad, sealhulgas Amphipolis, läksid Sparta poole üle. Kleoni ja Brasidase surma järel pääsesid mõlemas leeris võidule rahumeeleolud ja 421. a. sõlmiti ateenlase Nikiase pingutuste tulemusel 50 aastaks rahu nn Nikiase rahu. Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse. Nikiase rahuleping jäi täimata, sest Sparta liitlased polnud nende selja taga kokku lepitud tingimustega nõus. Ateenas tõusis tol ajal esile aristokraatlikku päritolu kuid demokraadina esinev riigimees Alkibiades (Periklese sugulane ja hoolealune), kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit
residendid, maksukohuslased, elu ja varandus oli kaitstud, poliitilisi õigusi polnud. Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander
mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette,
Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri- Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel. Ateenlastel tugev sõjalaevastik, spartalastel aga maavägi. 1. periood Archidamose sõda - ateenlaste liitlane Plataia langeb, Ateenas puhkeb nõrgestav katk, Ateenas kaks juhti Kleon ja Nikias, 1. nõuab sõja jätkamist, nii ka läheb; kuna sõda kummalegi poolele ülekaalu ei anna, otsustatakse teha vaherahu Nikiase rahu. Sparta liitlased pole sellega rahul, taas sõda. Ateenlaste ees Alkibiades, kes vahepeal spartalaste hõlma alla poeb, siis aga taas ateenlaste juurde tuleb. Ateenlaste Sürakuusa-retk ebaõnnestub, rahutused Ateena arhees, spartalased sõlmivad salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis. Spartalaste blokaadi tõttu nälga jäänud ateenlased alistuvad. Sõda lõppes Sparta täieliku võiduga, kuid ka too väga kurnatud, nii et ainuke tegelik võitja on Pärsia
annaabi.ee 
