Tules hävisid katused ja tornikiiver ning põles maha ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kirik oli enne 1944. aastat erakordselt rikas 13-18. sajandist pärinenud kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18
Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15
Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, 5 Kristina Soboleva Niguliste kirik kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpusoli lirik lammutuse äärel , kuid see otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti
Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Restaureerimine 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15
Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556 1558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15