Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur
,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst 1. Raidkunst - Taiesed valmistatakse kõvast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Hõlmab peamiselt kivi (graniit, marmor, dolomiit) ja puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2. Voolimiskunst ( plastika) - Kuju luuakse plastilise materjali (savi, plastiliin) pideva lisamise ja vormimise teel (harilikult seest poolt väljaspoole). Skulptuuri alaliigid: 1. Reljeefid kõrgreljeef , madalreljeef, süvendreljeef Näited : F. Rude`i ,,Marseljees" , ,,Surev emalõvi" leitud Ninivest, ,,Assüüria
ja Põhja-Boliivias ning Lõuna-Peruus Tiahuanaco impeerium. Selle pealinn müstiline Tiahunaco on täis erinevaid muljetavaldavaid ning jumalikke skulptuure. Tiahuanaco põhiline kunstiteos, Portada de Sol, on tehtud ainult ühest kivikamakast ning on saanud üheks peamiseks Andi tsivilisatsioonide sümboliks. U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma mausoleume ja ehitisi kasutades kivimi nikerdamise ja uuristamise tehnoloogiaid. Kroonikad jutustavad, et kui Inca Pachacuti saabus koos oma vallutajatest armeega Altiplane regiooni, sattus ta vaimustusse Tiahuanaco varemetest ja Aymara kivimeistrite oskustest ning otsustas paljud nendest endaga kaasa võtta Cuzco imperaatorlike ehitiste ehitamiseks. Inkade ajal oli teada, et parimad kivimeistrid tulid just sellest regioonist. Eksimatu Inka arhitektuur kasutas kivi põhilise baasmaterjalina
Ka Iisrael Adamson tegeles merendusega, aga tulust ei jätkunud maamaksuks, sellepärast oli ka nende pere jaoks suur langus. Kord 1860.a läks Iisrael merele ja ei jõudnud enam koju tagasi. Nüüd oli pereemal raske kolme last üksi ülal pidada, sellepärast saadeti Amandus juba seitsme aastaselt Toom Vaestekooli. Kool oli ühtlasi lastekoduks, kuhu võeti vastu lapsi vaesest perekonnast. Lapsed pidid kooli kõrvalt tegema ka majapidamis- ja aiatöid. Amandusel oli juba kodus suur huvi nikerdamise vastu. Koolis ta tegeles ,,nikerdamisega" edasi. Õpetaja Bergmann nägi noore Adamsoni töid ja ta püüdis Adamsoni vabastada teistest töödest, et ta saaks tegeleda rohkem nikerdamisega. Ta hankis Adamsonile võimaluse müüa oma puukujukesi ühes Tallinna poes. Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel.
kihelkonnas.Õppis Avispeal Jakob Liivi juures, hiljem lühemat aega Väike- Maarja kihelkonnakoolis. Kuna ta väikelapsena põdes leetreid ja sarlakeid, oli ta kuulmine kahjustunud. Jakob Tamm õpetas teda eraviisiliselt. Krahe oli iseöppija. Omandas mitu võõrkeelt. Avaldas ajakirjanduses luuletusi, luuletõlkeid, koostas isegi luulekogu käsikirja. Tegi mõningaid katsetusi heliloomingu ja plastiktantsu vallas.Tegeles nikerdamise ja puitskulptuuriga. Maalimine köitis teda kõige rohkem. Kunstilise hariduse saamiseks oli lühemat aega Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Vabadussõja ajal ta külmets, haigestus tuberkuloosi ja suri noore mehena. Väike-Maarja Muuseumis säilitatakse tema joonistusi ja puidust portreebüsti Hilda Lepikust. Eduard Leppik (11. okt 1924 - 19. mai 2008) töötas Väike-Maarja Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1952-1978
Õppimise kehalisele alusele pööratakse suurt tähelepanu. ,,Kehalistes tegevustes on arengupsühholoogia tajunud intelligentsuse alust. Ka täiskavanu võimete kõige abstraktsemate saavutuste tingimuseks on kunagise arenemiskäigu jooksul olnud kehaline tegevus" (Jürgen Funke, spordipedagoog). See on waldorfpedagoogika üks põhitõdesid. Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise, nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise, kudumise, heegeldamise, tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö, ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise, joonistamise ja raamatuköitmise kaudu. Eurütmia kui spetsiaalselt väljatöötatud kunstivorm töötab muuhulgas kehakeelega, et 8 muuta muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus.
kaasaegsetele ja sellele järgnenud Euroopa kunstile. Ta oli väljapaistva kunstnikugeeniuse võrdkuju. Ta tegeles terve elu ka luuletamisega, viimastel eluaastatel ütles ta oma sonettides maailmast ja isegi oma kunstist lahti. Tema piinatud vagadust täis luules peegeldus tihti läbikukkumistunne (tal jäid paljud tööd pooleli). Michelangelo otsis pidevalt väljakutseid, sellepärast eelistas ta tegeleda füüsiliselt raske tööga - marmori nikerdamise ja fresko maalimisega. Maalide maalimisel valis ta alati kõige keerulisemad poosid, mida oleks raske maalida (olles ise ka keerulistes-ebamugavates poosides kõrgel kiriku lae all tellingutel, nt Sixtuse kabeli laemaali maalides). Michelangelo tegeles keha ja ruumi suhetega, tema figuurid olid 3- mõõtmelised ja muutusid pildipinnalt esiletükkivaks. * Pieta, 1497-99 - skulptuur Peetri kirikus Roomas, leinav Neitsi Maarja surnud Jeesus Kristuse kehaga, horisontaalne surnukeha
annaabi.ee 
