Rahvakoosolekul tõsteti üle Gracchuse poolt asutatud Aafrika koloonia kaotamise küsimus. Seejuures vihjati mitmesugustele ebasoodsatele ennetele, mis takistavat koloonia sutamist. Selle küsimuse arutamise päevaks kuulutas senat välja sõjaseisukorra. Gaius oma poolehoidjatega vallutas osa linna, kuid konsul paiskas talle vastu suured relvastatud jõud ning peale lühikest võitlust aeti ülestõusnud laiali. Kokkupõrke aegu nikastas Gaius endal jala ja tahtmata vaenlaste kätte sattuda, käskis orja teda surmata. Vaenlased ei jätnud rahule isegi Gaiuse laipa, millel raiuti pea otsast; laip heideti Tiberisse. Umbes kolm tuhat Gaiuse poolehoidjat hukati (121.a. eKr). Varsti pärast noorema Gracchuse surma lõpetati maa jagamine kodanikele ja jagatud maatükke lubati müüa. Talupoegkond jäi jällegi ilma maata. Niisiis ei saavutanud maareform oma eesmärki. Gracchuste poolt juhitud
koormavalt, sest teadis, et iga tema hüpe võib jääda viimaseks. Seepärast oli ta väga õnnelik, kui hüppas tulemuseks 2.26 meetrit. Läbi pingutuste ja meeletu jonni oli ta võitja oma elu teisel rahvusvahelisel noorte võistlusel. Pärast edukat ravi ja puhkust oli Bondarenko valmis naasma treeningutele. Plaan oli saada vormi 2009nda aasta talvehooajaks. Ta tundis end palju paremini ja tugevana, kui oli ta seda olnud enne suma. Paraku novembri lõpus nikastas ta oma pahkluus ning pidi jala kipsi panema. Ta ei tahtnud liikumiseks karke kasutada ning liikus edasi hüpates ühel jalal (mis kusjuures oli hüppamisel tema toetusjalg). Bondarenko suhtus vigastusse positiivselt ning oligi rõõmus, et sai oma tõukejalga treenida, toetudes pidevalt vaid sellele. Tundes end niiviisi kindlana, pandi uueks eesmärgiks hüpata 2.27 meetrit. Kuid lubades Ukrainale, et esindab riiki Euroopa Meistrivõistlustel Torinos tegi ta oma kõige suurema vea.
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt.
Autolöögist kukkus (istus) maha, siis tõusis kohe püsti ja jooksis edasi. Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus. Laps jäi auto alla, vasaku sääre alumises kolmandikus lahtine luumurd, labajalg naharibadega jala küljes, patoloogiline liikuvus ka reie piirkonnas; kuidas juhtus – ei mäleta. Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. Batuudil hüpates nikastas jalga. Sai palliga vastu nägu. Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus selili. Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus. Lapse sõnul lükkasid tüdrukud ta koolitunnis mäest alla, laps kukkus, lõi pea ära ja vigastas ühte sõrme; peale seda löödi jalaga vastu vasakut põlve. Suur poiss viskas tüdruku vastu jääd. Kukkusid: Trepist
Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane; Olemus: aktiivne; teotahteline; ei olnud allaandja tüüpi; Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed
annaabi.ee 
