Funktsionaalne mitmekesisus (functional diversity) Taksonoomiline mitmekesisus (taxonomic diversity, species diversity) Liikide taksonoomiline paljusus Liikide geneetiline paljusus Elupaikade paljusus (habitat diversity) Liikide funktsionaalne paljusus Liikide vanus/kõrgus/jt omaduste mitmekesisus Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte kõikide ÖS puhul pole inimmõju halb asi nt niidud ei püsiks niitudena. Nt linn Millised tegurid (parameetrid, tingimused) mõjutavad ökosüsteeme? Temperatuur Valgus Vee kättesaadavus (niiskus) pH Toidu kättesaadavs toitaine sisaldus Saasteained, reostus Mulla, vee ja õhu keemiline koostis Elektrijuhtivus Elupaikade kättesaadavus Teiste organismide olemasolu ja iseloom Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused
Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule
ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks.
Põlisteks metsades nimetatakse metsi, kus metsapõlvkondade järje pidavus pole lõppenud. Nendel aladel pole aastasadu läbiviidud metsa lausalist raiumist, ning seetõttu on elutingimuste muutuste suhtes tundlikel aladel olnud piisavalt aega ja ruumi oma kasvuala hoidmiseks. Haruldaste metsakooslustena esinevad eelkõige laialeheliste puude rohked metsad. Nende kasvualade viljakad mullad võetakse või on võetud kasutusele põllumaade või niitudena. Metsa kui vääriselupaiga lõplikuks kinnitamiseks on aluseks haruldane või ohustatud liik. Kuna mõne haruldase liigi äratundmiseks võib sobida vaid paar päeva aastas, ei pruugi neid metsas alati leidagi. (V.E.M LK6-7) Bioloogilised tunnused Bioloogilisteks võtmetunnusteks loetakse metsa loomuliku arenguga kaasnevaid nähtusi nagu kõdunev puit, häilud ja erineva vanusega kõdunevad puud. · Kõikides vanusejärkudes olevad puud.
loopealsete-sarapikega vahelduvaid metsi on Saaremaal, Läänemaal, PõhjaPärnumaal ja paiguti Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi. Samuti on sealsed parema mullaviljakusega alad korduvalt olnud vahelduvalt kasutuses nii põldude-niitudena kui metsadena ning põliseid loodusmetsi säilinud väga vähe. Suurematest metsaaladest on tuntud Palumaa ja Karula rahvuspargi metsad ning rohkesti metsi leidub ka Läti piiri läheduses. 3. METSAÖKOLOOGIA JA VÄÄRISELUPAIGAD Tänapäeva metsamajanduse käsutuses on kõikvõimalikud vahendid, mille abil rakendatakse metsa looduslikud ressursid heaolu ja rikkuse teenistusse.Viimatinimetatud põhjusel on aga
annaabi.ee 
