NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta.
Väikestel loomadel nagu hiired pole sellest lugu, aga suuremad loomad, näiteks kitsed, peavad pidevalt valvel olema. Sellepärast pesitseb niidul vähe linde. Nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik mulla koostisest ja niiskusest. On märja- ja kuivamullalisi niite, toitainerikkaid ja vaeseid niite. (1) Kuna niit jääb niiduks ainult niites, peavad taimed olema selleks kohastunud. Sellises olukorras jäävad ellu ainult niitmisele hästi kohastunud taimed. Neil on tihti pungad maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased hukkuvad. (1) Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad. Rannaniitudel on sobiv
seeduvus on eriti kõrged. Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas- kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras Kvaliteet 3,0-3,5 mm laiused, tihedas vanemas murus kitsamad. muruna: Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4 cm kõrgusele niitmisele. Võsundilised taimed täidavad murusse tekkinud tühikud ja vähendavad võõrliikide samuti umbrohtudesissetungi. 5-pallisel hindamisskaalal on ,,Esto" rohukamara pehmust hinnatud 4,4, ühtlikkust 4,3, dekoratiivsust 4,0, tihedust 3,7, peenelehisust 3,2 ja niitmisjärgselt heledaks muutuvate võrsetippude nähtavust 1,8 palliga. Haiguskindlus Haigustele vastupidav. :
niitmise alternatiivkulu on 4/3= 1 ja 1/3 pesemata autot ceteris paribus. Peetri auto pesemise alternatiivkulu on 5/6 niitmata jäänud muruplatsi ja Toomasel ¾ niitmata muruplatsi. Kui võrrelda nüüd poiste alternatiivkulude suurusi on selge, et Toomasel on auto pesemise alternatiivkulu väiksem kui Peetril (3/4 niitmata muruplatsi < kui 5/6 niitmata muruplatsi). Järelikult peaks Toomas spetsialiseeruma suhtelise eelise alusel auto pesemisele ja Peeter muru niitmisele, sest temal on muruplatsi niitmise alternatiivkulu väiksem kui Toomasel (6/5=1,2 pesemata autot < kui 4/3=1,333 pesemata autot) 2.c; absoluutse eelis põhimõttel peaks mõlemaid töid tegema Toomas, sest tema efektiivsus on mõlema töö puhul Peetri omast suurem (Toomas on näiteks vanem, tugevam, suuremate kogemustega jne). Suhtelise eelise põhimõtet rakendades aga saame tööjaotusega tegevuste terviklikku efektiivsust tõsta. 14. d 15. 1.d 2.a 16
jaksavad pargiga toime tulla, sest pargi omamine on pigem kulukas kui tulus. Pargid püsivad niikaua, kuni inimesed nende eest hoolt kannavad. Hooldamata pargis võtab võimust võsa ja peagi ka mets, mistõttu kaotame iga pargi näol justkui kaks parki: pargi kui arhitektuuriobjekti ning pargi kui ainulaadse koosluse. Pargi kompositsioonilise terviku säilitamiseks on lisaks pargimurude ja -aasade niitmisele vaja vaateid avatuna hoida, jälgida pargipuistute optimaalset tihedust ning eemaldada isekülvi teel tekkinud pargikompositsiooni rikkuvaid puid. Oluline on turvalisuse tagamine nii inimestele kui puudele en- dile, samuti ka võimalikult paljudele puudest sõltuvatele eluvormidele. Pargipuude (nagu kõigi haljasalapuu- de) hooldamiseks vajalik töömaht on väiksem ning tulemus parem, kui puid hooldatakse järjepidevalt kogu nende eluea vältel
Inuliini süntees ja talletumine juurtesse on eriti intensiivne pärast viljade valmimist. Põldohaka tõrje edukus sõltub just sellest, kuivõrd me arvestame varuaine kogumise dünaamikat. Tõrje Põldohaka tõrje ei saa põhineda üksikutel võtetel, vaid võtete kogumil. Külvikord. Põldohakat saab edukalt kontrolli all hoida mitmeaastaste liblikõieliste heintaimedega. Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Lutsern on tänu mitmekordsele niitmisele, kiiresti taaskasvavale taimestikule ning suurele vee ja toitainete tarbimisele samast mullakihist (sarnane juurte paiknemine mullas) põldohakale suureks konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku eemaldame, siis peatame intensiivse toitainete varude kogumise. Valge ristik jääb konkurentsivõime poolest punasest ristikust maha
annaabi.ee 
