korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm
talvekindlus ja püsivus kuni 2aastat. Ta on keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatatakse niiteliseks kasutamiseks. (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Jõgeva 433" on ka aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas ning sordileht on aastast 1960. Tegemist on varajase diploidse sordiga, millel on hea talvekindlus ning püsivus kuni 2 kasutusaastat. Ta on samuti keskmiselt vastupidav ristikuvähile. Soovitatakse niiteliselt kasutatavas põldheina segus kasvatada. ( Eesti Taimekasvatuse Instituut, 21.10.2017) ,,Ilte" on samuti aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Aretajaks on Heiti Kotkas. Sordileht on aastast 1993. Tegemist on hilise tetraploidse sordiga, millel on väga hea talvekindlus ning ületab püsivuselt ,,Jõgeva 205" sorti. Samuti on ta vastupidavam ristikuvähi suhtes võrreldes sordiga ,,Jõgeva 205" . Soovitatakse niiteliseks
..3 kasutusaastat väärtuslikku sööta talveks (s.o. head heina ja silo, eriti imetavate uttede proteiinitarbe katmiseks), siis võiks seemnesegusse võtta valge ristiku asemel (seeme kallis ja raskesti kättesaadav) punast ristikut. Diploidsed punase ristiku sordid (`Jõgeva 433') langevad taimikust välja 2...3 aastaga, kuid tetraploidsed sordid (`Ilte') püsivad 3...4 kasutusaastat. Lähtudes sellest, mitu aastat tahetakse rohumaad enne karjatamist kasutada niiteliselt, tuleks seemnesegusse võtta kas di- või tetraploidne sort punast ristikut 8...10 kg/ha. Vähem viljakal alal võib kasutada 10...11 kg/ha harilikku nõiahammast. Kõrrelistest pealisheintest sobib lambakarjamaale hea söödaväärtusega timut 3...4 kg/ha. See liik sobib väga hästi kokku kõigi teiste liikidega. Timutit võib kasutada nii niiteliselt kui ka karjatamiseks. Teise liigina pealiskõrrelistest sobib harilik aruhein (8...10 kg/ha) viljakatel parasniisketel muldadel
eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4- 5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta tagasi laskmist lastakse lehmad uuele karjamaale, et nad kõhu väga täis sööksid. Karjamaade vahelduvkasutamine Igal aastal rohi niidetakse kevadel 1-2 korda ja siis karjatatakse 3-4 ringi. Selliselt karjamaalt saab toota nii talvise sööda kui ka suvel sööta. 3-4 aastat karjatatakse, 1 aastal kasutatakse niiteliselt. Karjamaa niiteline kasutamine Mõeldav erandjuhul (laut valmis, karjamaa valmis, loomi ei ole). Niitesagedus peab olema suurem(4-5 korda). Rohukamar muutub 3-4 aastaga niidutüübiliseks, hõreneb. Ketitamine Ei saa kasutada suure karja puhul. Võib kasutada pullide ja noorloomade puhul. Jälgida tuleb, et karjamaad ära ei rikuks. Eri loomalikide karjatamine Piimakari: Lüpsilehmad - Lehmad söövad päevas 30-100 kg rohtu
* N antakse vaid viimastel kasutusaastatel 50-70 kg/ha ** hästilagunenud turvasmullal antake N vaid vajaduse korral 50-100 kg/ha. NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein
annaabi.ee 
