kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest. Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid. Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua niitega ühendatud tallalaudu sõtkudes koelõngade läbiviimiseks vahelikku. Ka võimaldasid need kududa mitmesuguse pikkusega tihedamaid, vastupidavamaid ja keerukama koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus Eestis üsna pikka aega. Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil
mistõttu selle liigi segukülvides vähenes proteiinisisaldus 14,4-lt 11,0%-ni ning seeduvus 64-lt 62%-ni, olles hea rohusööda kriteeriumidest väiksemad. Roog-aruhein, ja põld-raihein olid segudes ühtlasema kasvuga kui timut varasemas katses, käsitletavas katses kindlustasid nad, võrreldes keraheinaga segukülvide kõrgema toiteväärtuse kogu kasvuperioodil. Ädalate seeduvuse muutused varase ja hilise koristamise vahel võrreldes I niitega on väiksemad, (v a põld-raihein), see on seletatav taime morfoloogiaga. Ädalates oli kõrte osakaal rohumassis madalam kui suve I poolel generatiivsete osade kasvu ajal ja seeduvuse langus varase ja hilise niitmise vahel %/päevas on II niites madalam kui I niite varase ja hilisema koristamise vahelisel perioodil (tabel 7). I niites õiepungade moodustumise faasist õitsemiseni langes ristiku TP -0,46 ühikut päevas, segukülvidel -0,59, II niites vastavalt -0,37 ja -0,38%
-karjatamiseks -25% -silo ja heina tegemiseks -40% -lehma söötmiseks kulub aastas umbes -6-7 t karjamaarohtu -10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem -
saagida juhtplaadi otsaga. Laasimisel on kõige rohkem kasutatav nn kangmeetod. Saagi käsitsetakse kui kangi, sellest tuleneb ka meetodi nimetus. Kangmeetod sobib kõige paremini kasutada jämedate ja korrapäraselt rühmiti paiknevate okste mahasaagimiseks. Laasimine pendelmeetodil.Pendelmeetodit (nimetatakse ka niitemeetodiks ja pühkimismeetodiks) kasutatakse peente ja tihedasti kasvavate okste laasimiseks. Selle meetodi korral ei laasita ühe oksa kaupa, vaid ühe niitega kõik oksad ühe töökäigu (60... 80 cm) ulatuses. Ühe ja sama tüve laasimisel saab kasutada mõlemat meetodit. Tavaliselt tüve alaosas asuvad jämedamad oksad laasitakse kangmeetodil (1) ja ladvaosa pendelmeetodil (2). Mõlema meetodi kasutamine toob töösse vaheldust. Tuleb nentida, et kangmeetod säästab rohkem jõudu, pendelmeetod on koormavam. 13. Hobukokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid Kuni esimeste traktorite ilmumiseni oli meil peamiseks töövahendiks puidu metsas
või uhutakse orgaaniliste fosfaatidena sügavamale. Väetistega antud kaaliumist jääb kasutamata 40-45%. Sellest umbes üks kolmandik jääb laktaatlahustuvana mulda, ülejäänud fikseeritakse mullas või leostub. K ülekülluse puhul suureneb kaaliumi tarbimine, kuid saak ei suurene või suureneb vähe. Heintaimede väetamisel kaaliumiga tuleb silmas pidada, et heintaimede mitmeniitelisel kasutamisel või karjatamisel eemaldatakse iga niitega või karjatamisringiga noores rohus rikkalikult sisalduv kaalium, mistõttu muld "pumbatakse" kiiresti tühjaks omastatava kaaliumi varudest. Seega varuväetamine 2-3 aastaks ette heintaimede intensiivsel kasvatamisel ei tule enamikel muldadel arvesse. Mõnikord ei piisa isegi kevadel antud kaaliumist viimase niite normaalseks varustamiseks ning kaaliumi aastanorm tuleb anda jaotatult. Kartul jt. rühvelkultuurid vajavad samuti suures koguses kaaliumi, kuid nende poolt
Tekstiilitööde põhilisteks materjalideks on sajandite vältel olnud lina ja vill, vähesel määral ka kanep. Nende töötlemine lõngaks toimus veel 19. sajandilgi käsitsi, põliseid tööriistu ja -võtteid kasutades. 17. sajandil levima hakanud vokk tõrjus välja aeganõudva kedervarrega ketramise. Kangakudumisel kasutati esialgu püstkangaspuid, 13.14. sajandil aga õpiti kasutama juba rõhtsate niitega telgi. Kanga ülesloomiseks vajalikud vahendid täienesid ja muutusid otstarbekamaks just 19. sajandil. Nii hakati kasutama haspleid, käärpuid ja kerilaudu. Aasta jooksul kootud kangaste hulk ja kvaliteet sõltus suuresti pere suurusest ja talu jõukusest, keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast. Enamik neist olid linased ja takused. Ülerõivaste ja tekikangad tehti villased või poolvillased.
annaabi.ee 
