kasvatatakse suhkruroog puuvill datlipalm kohvipuu... kasvatatakse kaameleid ja lambaid Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis tegeletakse veisekarjakasvatusega savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima peaaegu viljatud mullad õlipalm kautuk kohvipuu kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu korilus hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega kasutusele võeti sõnnik väetisena toidutagavarad mõisasüsteem teorent naturaalrent
Troopiline vööde enim soojust, suured kõrbed, põllumajandus oaasides. Datlipalm, puuvili, suhkruroog, riis, nisu. Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus).
*Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad
o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega o savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik o Agraarajastu o korilus o hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega o kasutusele võeti sõnnik väetisena o toidutagavarad o mõisasüsteem teorent naturaalrent
silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti. Niisutatavatelt aladelt saadav saak praeguseks langenud 1/ võrra. Kõrbekeskkond 1/3 Maakerast Alad kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbestumise algus, kui saagilangus kuivuse tõttu 10%, mõõdukas 10...25%, tugev 25...50%, eriti tugev üle 50%. Tõelised kõrbed 8 mln km2, sademeid seal alla 100 mm aastas. Troopilises vööndis 7 suurt kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha
annaabi.ee 
