ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbe niisutamine tekitas hoopis uue kõrbe: Araali mere pindala on tänu puuvillaistanduste niisutamisele praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Foto: Wikipedia Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse
kus mägedes võib langeda sademeid isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. 4) Peamised mullaliigid Itaalias on metsapruunmullad, leet-pruunmullad ja paakunud mustmullad. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad ning Etna ja Vesuuvi lähistel vulkaanilised mullad. 5) Suur osa üldisest veekasutusest on suunatud niisutamisele(~57%), kuna Itaalias on suurimad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. 6) Itaalias ei ole võimalik igal pool põllumajandusega tegeleda, kuna maapind ei ole ühtlaselt tasane ning lõuna pool puuduvad viljakad mullad. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 7) Itaalia kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka, tänu millele on neil piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks.
on linnad. Seal tegeletakse rohkem põlluharimisega ning seda soodustavad niisutussüsteemid. Inimtegevuse tagajärjel on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid - liigse karjakasvatusega on kaasnenud kõrbeala laienemine. Lisaks tänu oskamatule põlluharimisele ja niisutamisele Põlisrahvas võivad oaasid, jõed, järved ära kuivada või muld soolduda ning muutuda kasutuskõlbmatuks. 8. Rahvastikutihedus ja paiknemine, kaart Rahvastiku tihedus on üsnagi hõre (joonis 8.1.). Enamasti 1-4 inimest/km 2, veekogude ääres ja lõuna pool asustatavus km2 kohta suureneb. Antud kaardil pole hästi näha, kuid kohati on rahvastiku tihedus kuni 999 inimest/km2. 8.1. Rahvastiku tihedus Gobi kõrbes
Päikesejumal Ra,Teeba jumal Amon,taevajumal Horos,viljakuse ja surnute valitseja Osiris,läänetuul Seth.Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus.Kirjanduses ei loonud egiptlased mahukaid suurteoseid,vaid viljelesid lühivorme.Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus".12)võrdel egiptuse ja mesopot. loodusolusid:Mõlemas kohas sadas vihma väga vähe. Mesopot. oli põlluharimine võimalik tänu kunstlikule niisutamisele,Egiptuses aga tänu Niilus üleujutamisele.Mesopot. Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada.Leidus savi ja pilliroogu.Egiptuses hiliskevadel ja vara suvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.13)mesopot. riigid ja tähtsamad valitsejad:Sumeri linnriik-kiilkiri.Akadi suurriik-valitseja Sargon võttis omaks sumerite kultuuri ja oli esimene valitseja.Vana-Pabüloonia-valitseja Hammurapi,lõi esimesena SEADUSTE KOGU
Mõtle : ( vaata üle ka esitluste vastavad ülesanded ) Eestis on põllumajanduslik tootmine viimastel aastatel vähenenud. Selgita selle ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge. Miks on maailmas ikka näljahädasid ja alatoitlust, kuigi põllumajandustoodang kasvab ? KORDAMISÜLESANDED : 1. Selgitage, milliseid tagajärgi looduskeskkonnale võib tekitada kunstlik niisutamine kuiva kliimaga aladel ? Enamus mageveest kulub niisutamisele- 70 % Keskkond- sooldumine, jõgede kuivamine, Araali meri 2. Märkige kolm tõest väidet x- ga. 1=õ 2=v 3=v 4=v 5=õ 6=õ 3. Kaardil on A, B, C ga tähistatud kolm USA põllumajandusvööndit. Milline täht tähistab nisu ja maisi vööndit, milline rantsovööndit ning milline täht istanduste vööndit ? Nisu ja mais ......... ..B............... rantsod ....c....................istandused .......a....... Miks paiknevad rantsod just selles piirkonnas? .............
Kirjandus oli seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus“. Mesopotaamia Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat
säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10) Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused. Egiptuses tekkisid esialgu väikeriigid ehk noomid ja hiljem, kui kerkis päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik (Kangilaski 1998: 35) Egiptuses oli igal nomosel oma kaitsja mõni loom nagu näiteks Butos austati madu, Mendesis sokku, Hermopolises püha iibist ja Memfises emalõvi. Inimeste teadvuses polnud veel ettekujutust loomast lahutavast fetii mõistest, austuse objektist. Loodust jumalikustati.
4. Mis on paradoksaalne aine? Paradoksaalne aine on nafta aine, millel puudub vähimgi positiivne toime inimese vahetule elutegevusele. 5. Kus sõltub üle poole toiduainetega varustamisest niisutuspõllundusest? Üle poole toiduainetega varustamisest niisutuspõllundusest sõltub Hiinas ja Indias. 6. Kuidas jaotub kogu maailma vee kasutus? 70% - juhitakse kõrvale jõgedest või pumbatakse välja maa alt, kulub praegu põldude niisutamisele 20% - kasutatakse tööstuses 10% - vahetult elanikkonna poolt 7. Mis kampaania käigus kaardistati Eesti ebaseaduslike prügimägede asukohti ning seejärel kogus 50 000 inimest loodusest kokku ligi 10 000 tonni prügi? Kampaania ,,Teeme ära! 2008" käigus kaardistati Eesti ebaseaduslike prügimägede asukohti ning seejärel kogus 50 000 inimest loodusest kokku ligi 10 000 tonni prügi. 8. Mida tuuakse sageli metsaraiumise laiendamisel ettekäändeks?
India ookeani, idast ümbritseb teda Bengali laht ja läänes Araabia meri. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedes. Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta. Induse orus on ilmastik kuiv ning vihma sajab seal harva, mistõttu oli seal maaharimine võimalik ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Ganges, mis samuti algab Himaalaja (Himalaya) jääliustikest ning Bengali lahte suubumisel moodustab suure delta, oli palju niiskem piirkond. Vihma sadas seal küllaldaselt terve aasta läbi ning seetõttu kasvas Gangese jõgikonnas vanaajal igihaljas džungel. 2.2. Induse kultuuri (u 2600 – 1700 eKr) kujunemine: Umbes VII at eKr sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse
Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal, kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid,
annaabi.ee 
