kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammilodumetsade
Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid.
a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a
lamminiitudele iseloomulik taimestik. Luhaniitude taimestik koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla.
Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed. Kaldaveetaimede ja niiskuslembeste taimede vahele on raske kindlat piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega südasuvisest olukorrast. 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal?
Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg. Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, algas 280 milj. osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed a. eest ja lõppes - okaspuud ja hõlmikpuud. perm kestis 50 milj. a 230. milj. a. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks
Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis 5 nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve valgalast kuulub ka Läti Vabariigile
. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade siruulatus küündis meetrini.. Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid kohmakaid sisalikke, madusid või krokodille. Karboni ajastu lõpul algas lõunapoolkeral jääaeg. Perm Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed - okaspuud ja hõlmikpuud. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad.
annaabi.ee 
