Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus mine, mine, lava- ava- kastmine kastmine maale maale Kasvutingimused Seller vajab niisket huumus- ja toitainerikast mulda, eriti tundlik on ta boorivaeguse suhtes (põhjustab südamiku mädanikku). Taime tuleb aega ajalt kasta ja väetada et ei tekiks niiskusepuudust ja toitaineid oleks piisavalt. Saagi koristus ja säilitamine Varsselleril kasutatakse taime mahlakaid varsi mis koristatakse regulaarselt enne puitumist. Varsi saab säilitada sügavkülmutatult, sest muidu need kuivavad. Juurselleril kasutatakse juurt, mida koristatakse kindlasti enne esimesi öökülmasid. Säilitatakse tavaliselt keldrites. Lehtselleril kasutatakse lehti, mida koristatakse siis kui nad on värsked. Säilitatakse sammuti sügavkülmas nagu varssellerit.
põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel.Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada.puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel.Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused
3 Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses Puu võra- põõsad Lehed- lihtlehtedega Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn Viljad- pruunikad PÕISENELAS Physocarpus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust Valgus-
põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused
vaja maapinda ette valmistada. Pärast turbavarumise lõpetamist soovitatakse väljal lasta 2 aastat seista. Arvatakse, et allesjäänud turbakihil on toksilisi omadusi, mis mõne aasta möödudes kaovad. Kultiveeritavad puuliigid Sobivamateks puuliikideks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused kuused
kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine. Tähtsad haljastustaimed, olles looduslikult nn ,,pioneerliigid" taluvad kehvasid kasvutingimusi, niiskusepuudust, kui ka suurepäraselt kärpimist. Noorendus- ja kujunduslõikus vajalikud. Igihaljastel liikidel lõigatakse põõsaid tagasi kohe pärast õitsemist, suvehaljastel hilissuvel või varasügisel. Suvehaljaid liike tuleks kasvatada avapäikeses, igihaljaid poolvarjus. Taluvad puude juurekonkurentsi, samuti üsna hästi põuda. Siiski ei talu nad pikaaegseid üleujutusi ja seisvat vett. Perekonnas ligikaudu 450 (500) liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes,
avaldada tuulele suuremat vastupanu, arendab tugevama juurestiku tuulepoolsel küljel, kuusk vastupidi, moodustab tugevamad juured tuulealusel küljel. Eriti selgelt avaldub see loomuldadel, kus puud ei saa moodustada sügavale ulatuvat tugevat juurestikku.Mitmete uurimuste järgi tugev tuul vähendab puistu juurdekasvu. Tuule kiirus 5 m/s ja enam vähendab tunduvalt puistute tootlikkust. Tugev tuul suurendab üleliia transpiratsiooni, põhjustab lehtede ning võrsete niiskusepuudust, närbumist ja latvade kuivamist, kannab metsast ära mulla mikroorganismide tegevuse tagajärjel süsihappegaasist rikastunud õhu ning vigastab puid mehaaniliselt, rebides lehti, murdes oksi ja vigastades neid vastastikuse hõõrdumise tõttu. Tuntud "piitsutaja" liik on oma peente ja painduvate okstega arukask. Kui arukask kasvab männikutes, on tema naabruses olevatel mändidel okasteta ja vigastatud võrseid ning sageli on
annaabi.ee 
