37. Materjali niiskussisaldust mõjutavad tegurid. Materjali niiskussisaldus sõltub: · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; · temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon;
................................11 Tihedus........................................................................................................................................ 11 Poorsus.........................................................................................................................................11 Õhuläbilaskvus............................................................................................................................12 Niiskumisega seotud näitajad....................................................................................................12 Külmakindlus..............................................................................................................................12 3.4. Savitellise kasutamine...............................................................................................................12 Täistellis....................................................................
Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000 C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% (olenedes põletustempera- tuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väikesem veeimavus). 10 2.4. Savitellise kasutamine Täistellis
järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on tegemist niiskumisega või kuivamisega. Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Kapillaarsus - mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarne tasakaaluniiskus - Kapillaarses alas on poori õhu suhteline niiskus 100%.
· Paindetugevus moodustab ca 20-25% survetugevuse näitajast. · · Tihedus 900-2230 kg/m3 - mõjutab soojusjuhtivust Mida kõrgem põletustemperatuur, seda suurem on (tekkiva vedelfaasi hulk suurem) tihedus ja tugevus ning väikesem veeimavus. · Poorsus · Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. · Õhuläbilaskvus · Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. · Niiskumisega seotud näitajad · - veeauru erijuhtivus · - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 % · 1000o C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% Soojusjuhtivus · Oleneb materjali tihedusest: · >1700 kg/m3 0,6 W/(mK) 1300-1700 kg/m3 0,5 W/(mK) · <1300 0.45700 kg/m3 0,45 W/(mK) · Soojusmahtuvus 0,92 KJ/kgK st. et harilikust tellisest müüritis on suure soojamahtuvusega 7 Kipsi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana)
Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. 3.4.1.3.Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest.. 3.4.2.Hariliku tellise omadused 3.4.2.1. Tugevus Tihedus Poorsus Õhuläbilaskvus Niiskumisega seotud näitajad Vee imendumise kiirusTemperatuurilaienemine 3.4.2.8. Soojajuhtivus ja soojamahtuvus Keraamilise tellise soojajuhtivus oleneb materjali tihedusest alljärgnevalt: Tihedus Soojamahtuvus 3.4.2.10. Külmakindlus .Keemiline püsivus .Akustilised omadused 3.4.3.Efektiivne, mull- ja gaaskeraamika Efektiivseks ehituskeraamikaks nimetatakse väikese tihedusega alla 1450 kg/m3 Efektiivse ehituskeraamika tootmine: 1)väljapõlevate lisanditega; 2)õõnetega toodete vormimine
annaabi.ee 
