Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks olid sumerid: 1. Lõid kiilkirja 2. Panid aluse linnaelule 3
Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km Kujutati sõda ja lõvijahti Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule Uus pealinn oli suurem kui Assur Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest 7
· Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef · Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest · 7
Assüüria armees olid ka nö. insenertehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramise seadmeid ja olid suutelised linnamüüre alt läbi kaevama nii, et need kokku varisesid. Assüüria hiilgeaegadel oli tema armee vaieldamatult võimsaim ja kõige paremini korraldatud relvajõud Lähis-Idas. VII sajandil eKr lasi Assüüria kuningas Assurbanipal oma õpetlastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Niinive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes Niinives savitahvlitest koosnev raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Kui Assüüria riik langes, purustati ja põletati ka kuningaloss. Tules kõrbenud savitahvlid aga säilisid läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia religioonist, kirjandusest ja teadusest. VII sajandi teisl poolel lõi Babüloonia valitseja Assüüriast lahku. 612 a
preesterkonnas või riigiteenistuses. Mesopotaamias kuulus kirjaoskajate hulka märksa suurem osa elanikkonnast kui Egiptuses. Pärast kirja kasutuselevõttu tekkis varsti ka kirjandus. Juba sumeritel oli see üsna rikkalik ja sumerite hääbudes jätkasid nende kirjandustraditsiooni semiidi rahvad. Viimane võimas Assüüria kuningas Assurbanipal laskis kokku koguda Mesopotaamia kirjasõna (sealt ei puudunud peaaegu ükski Mesopotaamia tähtsam kirjandusteos) ja rajas Niinives savitahvlitest koosneva raamatukogu 7. saj eKr. Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, sealhulgas religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid
· Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef · Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest · 7
annaabi.ee 
