kaaskeisri(valitseja) Roo ma. Sellega seoses l õhenes Roo ma i mpe erium kaheks , lääneroo ma keisririigiks , keskusega roo mas ja idaroo ma keisririigiks, keskuse ga B ütsants. C onstatinus oli esi m ene kesier kes võttis vastu ristiusu, tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ja 4.sajandi l õpus juba roo ma riigiusuks. Konstantinoopolist sai suur ristiusu keskus Roo ma k õrval. 4.sajandi teiseks pooleks oli lääneroo ma muutunud üsna haavatavaks just sellel hetkel leidis aset niini metatud suur rahvaste rändamine. LääneRoo ma ida piiride taga elasid paljud ger maani h õi mud. Seni suutsid roo mlased neid üsna edukalt tõrjuda. 5.sajandil tungisid ida poolt ger maanlaste aladele hunnid. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes olid väga liikuvad, neil oli suurepärane ratsavägi, nad olid väga sõjakad. Tungisid kuskil 5ndal sajandil ger maanlaste asualadele. Piljardikuuli teooria . G er maanlased
alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui ohverdusi jumalatele, haldjatele, vaimudele, siis nad näitavad tulevikku ja toovad õnne põllusaagile. Liivi sõda 1558-1583 peetud sõda, mida alustas Venemaa, et vallutada Vana-Liivimaad. Vastaspoole moodustasid sõja algjärgus Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa peapiiskopkond 1561 sekkusid Vana-
3.2.6. Kollane hamblehik Kahjustab okaspuu puitu, sealhulgas ka männi lülipuitu, millel tavaliselt on tugev vastupanuvõime mädanikseentele. Seen esineb sellisel puidul, mis on otseses ühendus maapinnaga. 3.2.7. Mustjas kõrbik Kahjustab okaspuu puitu. Seene viljakehi võib eriti rohkelt esineda aknapuidus. Seenele sobiv puidu niiskussisaldus on ca 40% ja temperatuur kuni 35...40°C. Valgemädanik (sööbimismädanik) lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad (ka lig-niini) ning põhjustab sellest tulenevalt puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit järk-järgult heledamaks, kiuhsemaks ja pehmemaks, kuid säilitab oma vormi. Valgemädanik esineb peamiselt lehtpuude ümarpuidus. 3.2.8. Tuletael Üks enamlevinumaid valgemädaniku seeni. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun
Mõnedel seentel hakkab ühine misel m o odustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja m o odustub e oseks, mida nim etatakse s ügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teistel seentel m o odustub mitu e ost. M õnikord asuvad need e osed paunataolises m o odustises askuses ja neid ni metatakse askospoorideks, e osed võivad tekkida aga piklikes rakkudes basiidiumides, mille üle mises otsas on niini m etatud pungad (ena masti neli). Nendes pungades, igaühes üks, asuvad e osed, mida ni m etatakse basidiospoorideks. Arene miseks vajavad hallitusseened küllaldaselt õhku, seepärast kasvavad nad toiduainetel sageli ainult pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikud. Välistingi muste suhtes on hallitusseened vähenõudliku mad kui bakterid. Nad kannatavad hästi keskkonna
saj algusest. Alates 1970. aastatest levis Lääne kunstis postmodernism. Se e m õiste tähendab stiilide paljusust, kõik stiilid on korraga lubatud ja m o es. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism e puäntillism on kunstivool, mis kasvas välja i mpressionis mist. On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880. aastate teisel poolel. Neoi mpressionistide loo mingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus ( et pris ma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi niini metatud täiendvärvid: sini meoranz, kollane lilla jne ). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1) puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslil öökidena pildi pinnale 2) värvid pidid segunema vaataja silmas. Teiste sõnadega värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoimpressionism oli teatud vastukaaluks kohati liiga laialivalguvaks ja ebamääraseks muutunud impressionismile. Neoimpressionismi tähtsus moodsale maalikunstile seisneb selles, et avastati lihtsa
annaabi.ee 
