Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab minakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani.
of shaking from aftershocks. Photo credit: V.K. Gusiakov The same location as in photo 1. The major scarp of about 300 m in length formed as a result of ground shaking and a landslide during the October 4, 1994, earthquake. The major vector of landslide movement was directed to the left. View is to the south. Photo credit: V.K. Gusiakov Earthquake of June 16, 1964, Niigata, Japan. The magnitude 7.4 earthquake killed 26 and destroyed 3,018 houses and moderately or severely damaged 9,750 in Niigata prefecture. http://www.ngdc.noaa.gov/seg/hazard/slideset/1/1_slides.shtml (Video Clip-Loma Prieta, 1989, i.e. the World Series Earthquake) Animatsioone maavärinate teemal • Guardian Unlimited http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquak es/main.html
õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poiss"), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi
Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal kzu Kanal. Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab minakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo Shinano jõgi 5 elanikku veega
on väga hea kokk ja võitleb oma osava toiduvalmistamisega pahade kokkade vastu. See sisendab juba lapsest peale veendumust, et ka kokk võib olla tõeline kangelane. Toidu kõrvale tarbitakse alkoholina peamiselt õlut. Järgmisel kohal on traditsiooniline riisist tehtud sake, mille valmistamise tehnoloogias on komponente nii veini kui ka õlle tootmisest. Sake liikide hulk on võrreldav veinidega Prantsusmaal. Samuti on Jaapaniski välja kujunenud eriti head piirkonnad näiteks Niigata. Saket on erineva kvaliteediga ning üheks paremaks on daiginzju.Veinikultuur on Jaapanis veel väga noor ja kange alkoholi tarbimine väike. Paljud jaapanlased ei tarbi alkoholi üldse. Väidetavalt tuleneb see maksapuudulikkusest, mis olevat kollase rassi eripära. Siiski ei suhtuta seal purjus inimestesse eelarvamusega kui keegi on ikka purjus ja pikali, siis aidatakse teda kui hädasolijat.Umbes 10 miljoni elanikuga Tokios on veerand miljonit sushirestorani, aga
Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007) - suuremad linnad 2.1. Geograafiline asend
This festival takes place late March-early April. Tsuyama Kakuzan Koen Cherry Blossom Festival in Tsuyama-city, Okayama. Japanese tea ceremonies and music performers are held at these festivals. This festival is held early-mid April. Takato Joshi Koen Cherry Blossom Festival in Takato-machi Ina-city, Nagano prefecture. The trees in this region have pink blossoms. This festival is held early April. Takada Koen Cherry Blossom Festival in Joetsu-city, Niigata prefecture. This festival is held early-mid April. Kitakami Tenshochi Cherry Blossom Festival in Kitakami-city, Iwate. This festival is held mid April-early May. Hirosaki Cherry Blossom Festival held in Hirosaki Koen Hirosaki-city, Aomori prefecture. This festival is held late April-early May (Mishima, Cherry Blossom Festivals 2010). Date: 13 of January (related celebrations take place throughout January) NEW YEAR
) Olulised veel arvestada: järeltõuked ja tõugete aeg. California ehitusnormid: ehitis peab taluma 25-sekundilist peatõuget. Teisesed kahjustused: · Tulekahjud. Võivad olla olulisemad kui (1). (N: 1906 San Francisco maavärin: 70% kahjustustest tulekahju tõttu.) Veeliinide purunemine takistab kustutustöid. · Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine (Niigata Jaapanis, · 1964). · Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel. Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud (lainepikkus suur; liikumiskiirus võib olla 1000 km/h ringis), rannikule jõudes murduvad - murdlainete kõrgus võib olla üle 15 m. Kiire teabelevi võimaldab teatada
annaabi.ee 
