Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teistest sõltumatult.
- sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse
Aasta Joonis 4. Metsa- ja niidukoosluste pindala muutused uurimisala keskosas (1905-2002). 3) Lõunaosa Uurimisala lõunaosa Vodi luhal ja Tõramaa puisniidu alal tähistavad "Vene 1-verstasel" kaardil ja 1905. a. kaardil põõsad ja hõre mets puisniitu. 20. sajandi algul oli luhapindala ca 62 ha. Paremkalda luha laius oli 300-400 m, vasakkalda luha laiuseks võib lugeda 500-800 m. Nii nagu põhja- ja keskosas, on ka lõunaosas toimunud niidukoosluse pindalaline vähenemine (joonis 5) ja metsasuse kasv. Paremkalda metsa pealekasv servaaladelt on olnud 20. sajandi algusest kuni sajandi keskpaigani ca 30%. Vasakkaldal on ala sees metsatukk, mis moodustab ca 1% ala pindalast. Kogu uurimisala lõunaosast on 20. sajandi keskpaigaks metsaga kaetud ca 10%. 27 Katastri aluskaardil olevast niidualast on paremkalda luhast 50% kattunud metsaga, vasakkaldal on metsasus alla 40%
ja sihtkaitsevööndid ühtseks suuremaks kaitsealaks. niidukoosluse püsimiseks tuleb seal suvel heina niita. Rahvusparkides ja looduskaitsealadel on tavaliselt K aitsealad on loodud selleks, et hoida kõige peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja Piiranguvööndis on lubatud tavapärane kõik kolm eeltoodud vööndit, maastikukaitsealal iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eestimaa pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente
ristämbliku populatsiooni, aasristiku isendid aasristikute populatsiooni. Kõik vaadeldud niidul elavad populatsioonid kokku moodustavad selle niidu koosluse. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas (ühesuguste keskkonnatingimustega alal). Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Isendid, populatsioon, kooslus. Selgitus: Kõik niidul elupaiga leidnud taimede ja loomade populatsioonid moodustavad niidukoosluse. Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada
annaabi.ee 
