termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikkad Taimed puude ja põõsaste grupid niidukamar(iseloomulik) paju(põõsad) üksikud kased Loomad lehmad lambad hobused kitsed Tänan kuulamast !
4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit. 7.
* sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000-9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise, niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud nii haruldaste liikide elupaikade, rohelise põllumajanduse, ökoturismi, kultuuriajaloo ja maastiku
6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel
2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi; 3) karjatatav mets metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine; 4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel. Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad (liituvusega kuni 30%) ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse (Truus jt 1989). Sõna ,,puisniit" võttis kasutusele K. R. Kupffer aastal 1912. Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit, heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp. Puisniitude liigirikkuse põhjused
Rannaniidud madalatel rannikualadel, mis ajuti on merevee poolt üleujutatud taimed peavad taluma soolast merevett ja mulda enamasti karjatatakse seal loomi Looniidud ehk alvarid kuivadel paepealsetel õhuke mullakiht suvel kuivab muld läbi vihma korral võib tekkida ajutine veekogu tingimused taimede jaoks karmid inimese poolt tekitatud niidud: Puisniidud ja puiskarjamaad pooleldi niit, pooleldi mets esineb niidukamar niidetakse regulaarselt või karjatatkse loomi liigirikkad - leidub elupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele Kultuurniidud inimese kujundatud taimestik kasutatakse masinaid vähe taimeliike kasutatakse heina- ja karjamaadena liigne väetamine muudab liigivaesemaks SOOD- Soo on omapärane kasvukeskkond, kus suurem osa taimi elada ei suuda (liiga niiske, vähe hapnikku, turvas on väga happeline).
annaabi.ee 
