4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse masstoodangu aluse moodustamiseks. 5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral. 6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline roll üldise nõudluse loomisel. 7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu kvaliteedinõudluse tagaja - nõudluse kaupade järele, mille tootmine oli alati tehniliste võimaluste piiril. 8) Rõhuasetus teadmiste ja hariduse väärtusele. 9) Pikaajaline eesmärk - sarnane sellele, mida nimetati 19. sajandi USA-s Kõrge palga strateegiaks - s.t eesmärgiks oli kõrge palk kui selline. 10) Ülalnimetatud struktuuride tugevdamiseks üles ehitatud õigussüsteemi tähtsuse mõistmine. 11) Riik kui viimase instantsi ettevõtja ja kapitalist.
4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse masstoodangu aluse moodustamiseks. 5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral. 6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline roll üldise nõudluse loomisel. 7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu kvaliteedinõudluse tagaja - nõudluse kaupade järele, mille tootmine oli alati tehniliste võimaluste piiril. 8) Rõhuasetus teadmiste ja hariduse väärtusele. 9) Pikaajaline eesmärk - sarnane sellele, mida nimetati 19. sajandi USA-s Kõrge palga strateegiaks - s.t eesmärgiks oli kõrge palk kui selline. 10) Ülalnimetatud struktuuride tugevdamiseks üles ehitatud õigussüsteemi tähtsuse mõistmine. 11) Riik kui viimase instantsi ettevõtja ja kapitalist.
Seni vaadeldud juhtudel vee mõju ei käsitletud. Paljudel juhtudel on just hüdrostaatilisel ja eriti vee liikumisel tekkival hüdrodünaamilisel survel otsustav osa nõlva püsivusele. Juhul kui nõlvas vee liikumist ei toimu (veepind pinnases on horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee langemise korral jõgedes. 9.9.1 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma
konstruktsiooni võimalust. Joonisel 4.35 on toodud samasuunaliste polarisaatoritega indikaatori ehitus. Langev valgus polariseeritakse ülemises polarisaatoris vertikaalselt (lastakse läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valguse osa). Aktiveerimata indikaatori tsoonis läbib see polarisatsiooni nihutuse ja väljub sealt horisontaalselt polariseerituna. Indikaatori teisel küljel on aga ees vertikaalpolarisaator, mis laseb läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valgust. Nihutavat tsooni läbinud valgus läbi ei pääse ja tagakülg on seal pime. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 40 (43) Joonis 4.35. Samasuunaliste polarisaatoritega LCD-indikaatori tööpõhimõte [4]. Aktiveeritud indikaatori tsoonis toimib elektriväli ja kristallid orienteeruvad ühes suunas, mistõttu sellele tsoonile langenud valgus pääseb läbi ilma polarisatsiooni-
konstruktsiooni võimalust. Joonisel 11.3. on toodud samasuunaliste polarisaatoritega indikaatori ehitus. Langev valgus polariseeritakse ülemises polarisaatoris vertikaalselt (lastakse läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valguse osa). Aktiveerimata indikaatori tsoonis läbib see polarisatsiooni nihutuse ja väljub sealt horisontaalselt polariseerituna. Indikaatori teisel küljel on aga ees vertikaalpolarisaator, mis laseb läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valgust. Nihutavat tsooni läbinud valgus läbi ei pääse ja tagakülg on seal pime. Aktiveeritud indikaatori tsoonis toimib elektriväli ja kristallid orienteeruvad ühes suunas, mistõttu sellele tsoonile langenud valgus pääseb läbi ilma polarisatsiooni-muutuseta, läbib seetõttu ka tagumise polarisaatori ja saame vastavalt heleda tsooni. Ristipolarisaatoritega LCD ehitus on toodud joonisel 11.4. Langev valgus läbib siin nagu eelmisel juhulgi pealmise vertikaalpolarisaatori.
Juhul kui nõlvas vee liikumist ei toimu (veepind pinnases on horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool 7 veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee langemise korral jõgedes. 9.9.1 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast
annaabi.ee 
