kHz,töökäigus võis kasutada voltmeetrit ja vahesageduseks on 465kHz. Generaatoris muutsime pinget nii kaua kuni kõlar (8 ohm) hakkas häält tegema.Tulemus on õige siis kui voltmeeter näitab 0,5 V .Tundlikkuse generaatoril saime 26uV. Teisel mõõtmisel muutsime sageduse kõrgemaks 18267,3kHz peale saime generaatori poolt tundlikkuse 14uV. Kolmandal mõõtmisel tõstsime 19320,6 kHz raadiovastuvõtja sageduse ja tundlikkuse 15,8uV. Järeldus Nihutasime saatja sagedust VV –ja taktis, kuni kõlarist tuli kõrge heli ja saime voltmeetrile näiduks 0,5 V. Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 2 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud:
3.1.2 Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.1.3 Katse käik Kõigepealt määras õppejõud heli sageduse, milleks oli 2500 Hz. Meie ülesandeks oli määrata, hääle laine pikkus faasinihke meetodiga. Selleks kasutasime (Function generaator) heligeneraatorit, milleväljundklemmidelt saadud helisageduslik siinussiignaal, mille võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon, mis omakorda muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumiseks. Edasi nihutasime kolvi ja fikseerisime kolvi otsaga asukoha koordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Kui oleme saavutanud vertikaalse joone, märgime tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa koordinaadid hetkel, mil ekraanile ilmub vertikaaljoon. Katse f , Hz l0 , cm ln , cm l , cm , m nr. 1. 4,8 11,9 7,1 2
veterinaarseid mõttekäike, mis probleemid on selle või teise lehma udara või toitumusega ja missugust jalga see või teine hobune lonkab (või missugust ühte jalga ta EI LONKA)! Ja siis, keset üldist Daciate ja Equuste- liiklust ta lähenes, SUUR Ja VALGE, nagu emaarmastus, meie armas buss nagu teisest maailmast, ees rõõmsalt vehkivad kogud. Igiliikur Urmas ja Karu-bussijuhid olid ka ainukestena kontaktsed , kõik teised magasid kuidas juhtus. Tegime siis teed käte-jalgade segadikus ja nihutasime endki kuhugi pinkidele, bussijäänud asju otsides. Pool tunnikest õndsat und.. ja siis algas Suur Tõusmine ehk Karu Soolo Ceausescu Juurde Külla. Woow, see oli juba midagi! Mujale ei saanud sõita kui aina üles ja VÄGA üles! Mõtlesin õudusega, kui keegi sama suur vastu tuleb! Koos päikesekiirtega jõudsime kurule, läbisime tunneli ja kella üheksa paiku jäime bussiga kaheksaks tunniks ,,puhkeasendisse" Kõik aeti unesegaselt kibekülma tuule kätte
tarbekunst mis on loodud mass tiraazis. Vanemal ajal tehti tarbekunsti kasitsi ja väiksemas tiraazis. üks tuntumaid on keraamika(savist nõud). Keraamika on leiutatud mitu korda, esmalt hakati seda tegema Jaapani saartel, ilmselt ainud. 13 000-11 000 aastat tagasi. teiskordselt leiutatakse need 8000 eKr . Eestisse ilmuvad savinõud 4000 eKr siis algab meil neoliitikum. põlluharimine algas meil varem ja selle abil nihutasime näiliselt neoliitikumi tulekut varasemale ajale. On tehtud ka metallist esemeid, ilmselgelt on see juba hilisem sündmus 4000 eKr (vask). pronks hakkab alles 3000 eKr levima. Keskajal oli väga oluline sepakunst. Tehtud on ka nahast esemeid. Vanimad inimeste riided olidki nahast. Siia kuuluvad ka saapad, käekotid. Klaasikunst on suhteliselt uus nähtus, seda õpitakse asutama süürias 2000 eKr. Keskajal on klaasikunt vähelevinud, see hakkab levima jälle renessanssi aastatel, siis on see
viia graafiku kõige alumine punkt täpselt koordinaatteljestiku nullpunkti. polünoom Nii oleme kahe teisenduse abil jõudnud funktsiooni graafikuni. Kuidas on teisenenud algse ruutvõrrandi nullkohad? Kui enne olid nad sirge ning algse ruutfunktsiooni lõikepunktid, siis teisenduste käigus esiteks nihutasime neid lõikepunkte võrra horisontaalselt ning seejärel tõstsime võrra. Nende teisenduste järel said nullkohtadest funktsiooni ning sirge lõikepunktid. Nende lõikepunktide -koordinaadid on aga täpselt antud valemiga . Kuna vertikaalsed, üles-alla teisendused -koordinaate ei muuda, peame ainult arvesse võtma veel horisontaalse nihke. Uued lõikepunktid on algsete suhtes
annaabi.ee 
