tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil. Pooljäik katend – seal on ühendatud asfaldi elastsus ja betooni jäikus. Kasutatakse suure liikluskoormusega aladel (nt lennuvälkjad, ristmikud, bussipeatused jne). Võrreldes betoonkattega on eeliseks kiire ja lihtne valmistada.
Tegelikkuses purunevad kiud ebaühtlaselt ja maatriks sisaldab defekte ning sidemete tugevus pole piisav. Seega ei saada teoreetilist tugevust kunagi. Tuleb kasutada statistilise purunemise mudelit, et reaalne tulemus saada. See arvestab seda et kiud võivad haprad olla ja purunevad kergemini. Arvestab ka kiu ebaefektiivset pikkust ja üksiku ja kimbus oleva kiu tugevuse erinevust. Komposiit tõõtab nihkepingetele. Iga kiud põhjustab hõõret. Mida rohkem kiudu, seda rohkem hõõrduvat pinda ja seda suurem vastupanu tõmbele. Kiu kriitiline pikkus on selline kiu pikkus, mille korral kiud on täielikult koormatud, toimub kiu purunemine ja see määrabki komposiidi tugevuse.Saab kasutada ROM-i. Teise variandi puhul ei ületata kriitilist tõmbetugevust ja kiud tõmmatakse lihtsalt maatriksist välja.
....................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................................................................12 8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides.................................................................13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele.................................................................................14 8.5 Stabiliseeritud alusekihis tõmbepingetele.......................................................................15 8.6 Külmakindluse arvutamine.............................................................................................15 9
Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 206. Elastne katend tuleb arvutada järgmiste kriteeriumite järgi: kogu katend lubatavale elastsele vajukile, katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele. 207. Betoonkate tuleb armeerida: · Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas · Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel
204. Mis on elastsusmoodul Suurus, mis iseloomustab materjali eslastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 205. Milliseid materjale on soovitav kasutada dreenkihi materjalina (4) Fraktsioneeritud killustikku, kruuskillustikku, kruusa, liiva. 206. Mis on elastne katend Katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 207. Millise kolme tugevuskriteeriumi järgi tuleb arvutada elastne katend 1) kogu katend lubatavale elastsele vajumile; 2) katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele; 3) monoliitsed kihid paindetõmbele; 208. Millistel juhtudel tuleb armeerida betoonkatet (3)
Fw,Rd - nurkõmbluse arvutuslik kandevõime pikkusühiku kohta. Sõltumata õmbluse arvutuspindala asendist leitakse õmbluse ühikpikkuse arvutuslik kandevõime Fw,Rd valemiga Fw ,Rd = f vw ,d a fu f vw ,d = - keevise arvutuslik nihketugevus 3 w Mw w - korrelatsioonitegur (vt eespool) Juhul kui nurkõmbluses mõjuvad lisaks nihkepingetele ka normaalpinged, on lihtsustatud meetod konservatiivne (s.o tekkiv viga jääb tagavara kasuks). Kui liites mõjuvad ainult nihkepingekomponendid, s.o kui = 0 annavad mõlemad meetodid ühesuguse tulemuse. Keevise kandevõime kN/cm: TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 52/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 10. POLTLIITED Poltide normatiivne voolavuspiir fyb ja tõmbetugevus fub
13) fu 3 kus f vw,d = - keevise arvutuslik nihketugevus; (7.14) w M 2 w - korrelatsioonitegur (vt eespool). Keevisõmbluse summaarne kandevõime on Fw, Rd l w . Teras 1 87 Juhul kui nurkõmbluses mõjuvad lisaks nihkepingetele ka normaalpinged, on lihtsustatud meetod konservatiivne (s.o tekkiv viga jääb tagavara kasuks). Kui liites mõjuvad ainult nihkepingekomponendid, s.o kui = 0 annavad mõlemad meetodid ühasuguse tulemuse. 7.3.1.2 Põkkõmbluse arvutuslik kandevõime Täielikult läbikeevitatud põkkõmbluse arvutusliku kandevõime võib võtta võrdseks nõrgima liidetava elemendi arvutusliku kandevõimega, eeldusel, et on kasutatud asjakohast keevisemetalli,
Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal- ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: M z fIz/y ja MzRWz f materjali arvutustugevus; Iz ja Wz ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y suurim kaugus peakeskteljest.
annaabi.ee 
