Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. 9.7.1 Taylori meetod Eeldatakse ringjoonelist lihkepinda (joonis 9.6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R. Nidususest tingitud jõudude moment ringi tsentri (pöördetsentri) suhtes on cu.R2.. See moment peab tasakaalustama lihkuva pinnasemassiivi omakaalust tingitud momendi Pd. Varuteguri võib järelikult väljendada kujul cu R 2 F= . Pd
koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2. Nihkepinged sideainega sidumata kihtides ja aluses liikuv- ja omakoormusest. Sõltub kontaktpinna erisurves, sisehõõrdenurgast, nidususest, elastsusmoodulitest, kihipaksusest, koormusintensiivsusest. 3. Tõmbepinged kõigi asfaltbetoonkihtide alapinnas. Sõltub elastsusmoodulitest, kihipaksustest, kontaktpinna erisurvest, asfaldi tõmbetugevusest, erinevatest teguritest, mis sõltuvad tee klassist, koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest.
Esialgu toimub see pooride mahu vähenemise arvel. Kui poorid on veega täitunud, sõltub pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine. Pinnas deformeerub peamiselt osakeste nihete arvel. See on väljasurumise staadium. Selle staadiumi algperioodil pole pinnase kandevõime veel ammendunud. Lõpuks põhjustab üha arenev nihe pinnases vajumi suurenemise ilma koormuse suurenemiseta, mille lõpptulemuseks on pinnase väljasurumune vundamendi alt.
õhukesteks (raudbetoonseinad). tingitud momendi suhe seda osa 61. Kirjeldage joonistage pinnasesse nihutavatest jõududest tingitud momenti. kinnitatud tugiseinte tüüpe Suhteliselt õhukesed Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri teras-, raudbetoon või tugiseinad, mille püsivus suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan tagatakse tugede, ankrute ja pinnase ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. passiivsurvega. Seina omakaal ei mängi Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone
Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe
4.14). Erinevalt suurused avalduvad nagu teistegi lahenduste puhul: N=Pcos=HLcos pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvut neis kihtides pinged, pingete teistest lahendustest ei sõltu kandevõimetegurid ainult ja T=Psin=HLsin. kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide sisehõõrdenurgast, vaid ka nidususest, Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis lihkepinnale summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvut pinged mahukaalust, talla laiusest ja sügavusest. Kandevõimetegurid on antud mõjuvad pinged on: =N/L*cos=Hcos2 ja T/Lcos=Hcossin. Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju graafikutena. Nende arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav
12). B /2 4 5 ° - /2 R d R 4 5 ° + /2 J o o n is 8 .1 2 B a l la a r v u t u s s k e e m Erinevalt teistest lahendustest ei sõltu kandevõimetegurid ainult sisehõõrdenurgast, vaid ka nidususest, mahukaalust, talla laiusest ja sügavusest. Kandevõimetegurid on antud graafikutena (Balla (1962)). Graafikud on esitatud joonisel 8.13. 2 d/B = 0 2 d/B = 1 2 d/B = 2 2d/B = 3 6 5 5
momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse määramiseks. Ilma surveepüüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui koormus mõjub maapinnale, pinnas on kihiline ja tugevus on tingitud nii sisehõõrdest kui nidususest, muutub analüütilise valemi leidmine võimatuks. Seepärast on arvutuslikku surveepüüri veelgi lihtsustatud. Passiivsurve loetakse jõu suuna vastaspoolel mõjuvaks terves ulatuses. Teisel pool asendatakse jaotatud surve allosas koondatud jõuga. Sellisel juhul on ülesanne lahendatav suhteliselt lihtsalt. Momentide tasakaalu tingimusest alumise otsa suhtes leitakse vajalik pikkus h. Seejärel jõudude tasakaalu tingimusest leitakse koondatud jõud Pp. Kuna tegelikult mõjub alumises
annaabi.ee 
