Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nicodemus" - 7 õppematerjali

Barokk Tallinna ehituskunstis
15
pptx

Barokk Tallinna ehituskunstis

Fifth level Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CHRISTIAN ACKERMAN Eesti kõrgbaroki suurim nikerduskunstnik oli CHRISTIAN ACKERMANN. Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ja Toomikiriku tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Niguliste kirik Click to edit Master text styles

Turism → Giiditöö
23 allalaadimist
Lossid ja paleed
62
pptx

Lossid ja paleed

Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726. • Tööde kulgemise eest vastutas arhitekt Johan Conrad Ernst. SUURBRITANNIA Buckinghami palee • Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
6 allalaadimist
Vanalinna arhitektuur
15
docx

Vanalinna arhitektuur

ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, kuid hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. Kirikualtari valmistasid Nicodemus Tessin ja Christian Ackermann 1696. aastal; barokkstiilis kiriku kantsli valmistas Christian Ackermann, 1686. aastal; altarimaali "Kristus ristil" 1866. aastal Eduard von Gebhard. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütlekonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Tallinna toomkirik sai oma praeguse sisustuse põhiliselt Rootsi ajal. 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju, mis muu hulgas hävitas ka kiriku sisustuse. Jäädi

Arhitektuur → Arhitektuur
102 allalaadimist
Põhjamaade kunst
60
docx

Põhjamaade kunst

.  Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal  Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj  Arhitek eeskujuks Holland  Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa  Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul  N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman  Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst  D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
18 saj-Kunst
9
docx

18 saj. Kunst

Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Tessiniga koostööd Drottningholmis. Side prantsuse kunstiga tiheneb tugevamalt 18. saj jooksul. Pööre maastikulise stiili poole tuleb aga üsna varakult. Juba 1746 teeb Johani poeg Carl Hårleman Ulriksdali ümberkujundamisel uue Stola pargi plaanid maastikulises laadis. Drottningholmi loss paiknes Mälari järve saarel - algselt keskaegse olemusega, 1661. a aga hakkas kuninganna Hedwig Eleonora, Charles X lesk seda ümber tegema (kuninglik õukonnaarhitekt Nicodemus Tessin vanem). Tessini poeg (1654-1728) võttis 1680. a töö isalt üle. Uus pargiplaan valmis 1681, selles on Prantsusmaalt laenatud detailid omanäolises kompositsioonis. Kuninganna oli vaimustuses Le Nôtre'i aedade laiuvusest ja nende ilust. Ta leidis selle keskaegse kindluse järve keskel ning asus sinna parki rajama. Loss või kindlus seisis tõusval terrassil, peamiseks juurdepääs veelt oli ovaalikujulise sadama kaudu lossi idaküljel. Park

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist
TheCodeBreakers
946
pdf

TheCodeBreakers

in approximately the proportion required to disguise the frequencies of normal plaintext. A French major, Louis-Marie-Jules Schneider, concocted an enormously complex polyalpha-betic whose alphabets were generated one from the other; this was one of the systems William F. Friedman broke in evolving the principle of the index of coincidence. A mathematician named Arthur Porges devised a system based upon a continuing fraction. The Nicodemus cipher sets out a plaintext beneath a keyword, enciphers it in Vigenere according to that keyword, and then transposes it vertically by keynumbers derived from the keyword. The Count de Mirabeau, an 18th-century French revolutionist, enciphered in a Polybius square whose sets of coordinates both ran from 1 to 5; he wrote each two-digit equivalent vertically and then transcribed all of the first digits and then all of the second, inserting numbers from 6 to 0 at will as nulls

Informaatika → krüptograafia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun