Kanada Kanada on riik, mis asub Põhja-Ameerika mandril läänepoolkeral. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest alast, mis kulgevad Atlandi okeanist kuni Vaikse ookeanini ja põhjaosas Arktilise ookeanini. Kanada on väga suur riik ja ulatub Yukoni provintsist kordinaatidega 56°07'49.3" põhalaiust 106°20'48.4" läänepikkust kuni St. Johni saareni Newfoundlandis kordinaatidega 46°32'29.6"põhjalaiust 53°17'59.1" läänepikkust. Kanada territorium on laialivalguv. Territoorium jaguneb suuremale mandriosale, kus esineb palju järvi, kuid riigi põhjaosas on palju eri suuruses saari. Kanada on pindala suuruselt teine riik maailmas (9 984 670 km2). Kanadas elab üle 36 millioni elaniku, mis ei ole väga palju arvestades riigi pindala. Võrreldes Eestiga on Kanada pindala üle 220 korra suurem ja rahvastiku arv on üle 30 korra suurem, kui Eestis
kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). 3.1 Kanada ajalugu 6 Kanada põlisasukateks on inuitid ja indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt). Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule viikingid 1000. aasta paiku, kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. 1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks. 1534 jõudsid prantsuse maadeuurijad Jacques Cartier ja Samuel de Champlain Saint Lawrence'i lahe kaldale. Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas. 1604. aastal asusid prantslased esimeste eurooplastena püsivalt Kanadasse elama. 1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks. Inglased rajasid 1628
Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid sellesarnastest sai Lääne-Euroopa jaoks õudne reaalsus veel mitmeks sajandiks.
kõrgusega. Nende vahele tõmmatakse lehvikutaoline antennivõrk, mis koosnes 60 traadist. Seepeale Marconi sõidab kahe assistendi saatel Ameerikasse Newfoundlandi saarele St. Johni vastuvõtujaama ehitama. Et antennimastide ehitamine oleks seal olnud äärmiselt aeganõudev ja kulukas, siis hoiti vastuvõtuantenni traati ülal lohede ja õhupallide abil. Ja külmal talveööl 12/13. detsembril 1901 teostuski see maailma jahmatamapanev sündmus. Marconi võttis Newfoundlandis vastu 1800 meremiili kaugusel üle ookeani asuvast Poldhu saatejaamast läkitatud ,,s" tähe, mis morse tähestiku järgi märgitakse kolme punktiga. Sel sündmusel oli 2 suurt efekti: Marconi aktsiaseltsi aktsiate tõus ja teiseks Inglise-Ameerikavahelise ookeanialuse kaabliseltsi vali protest, et on rikutud kõige jämedamal kombel seltsi ainuõigust pidada sidet üle ookeani kahe kontinendi vahel. Ja sel protestil oli tagajärgi. Tuli katkestada katsed üle ookeani traadita telegraafimiseks
Kolumbust, siis ei saa seda avastamisrõõmu anda Kolumbusele juba kahel põhjusel. Esiteks oli see viikingite poolt avastatud ja teiseks ei näinud Kolumbus Põhja-Ameerikat isegi kaugelt, rääkimata selle asutamisest. Ta avastas ainult saared Kesk-Ameerika ees. Jaa, isegi Lõuna-Ameerika mandrit nägi ta alles oma kolmandal reisil 1498. aastal, kuid aasta varem, 24. juunil 1497, oli Põhja-Ameerika tõeliselt uusavastanud John Cabot, kes tuli Inglismaalt. Ta randus Bauldi neeme juures Newfoundlandis, purjetades ümber Race´i neeme, kuid ei suutnud siiski uurida Põhja-Ameerika rannikut Hatterase neemeni, vaid pidi ajapuudusel tagasi pöörduma. (Ceram 1978:19-20). Kui kedagi austada Põhja-Ameerika avastajana (jättes kõrvale viikingid, hiinlased ja tundmatud hilisemad meresõitjad), siis peaks selleks olema Cabot, mitte Kolumbus. Ajaloo iroonia tahtel võiksid kõik itaallased olla uhked eriti Cabot´ üle ja 18
Ometi ei jäänud need retklejad Ameerikasse pidama ega jätnud oma külaskäigust maha ka märgatavaid jälgi. Lisaks algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Need, kes olid jäänud elama Ameerikasse, segunesid põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heleda nahaga ja blonde indiaanlasi. 1960. aastal kaevati muistne viikingite asula välja L´Anse aux Meadowsis Newfoundlandis, mis on oluline kinnitus, et viikingid käisid Ameerika mandril kaua enne Kolumbust. 1958. aasta suvel sooritasid Leifr Erikssoni marsuudil reisi Bergenist New Yorki seitse norralast, kellest ainult kaks olid meremehed. Nende väike laev oli täpne viikingilaeva koopia. Reis kestis 22 päeva. 4.5 Viikingid Eesti alal Tõendeid eestlaste sidemetest viikingitega võib leida Skandinaavia ehetest ja relvadest, aga peamine allikas on siiski Skandinaavia ja Islandi folkloor
kindralkuberner peaministri soovitusel) ja riigi valijaskonda esindavast Kogukondadekojast. Valida võivad vähemalt 18. aastased. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, peaministriks nimetab kindralkuberner tavaliselt Kogukondadekojas enamuses oleva partei juhi. Kanadas on mitmeparteisüsteem, domineerivad Kanada Konservatiivne Partei ja Kanada Liberaalne Parte. Kanadalased ei moodusta ühtset rahvust, nad on pigem rahvuste ja kultuuriliste rühmade kogum. Newfoundlandis on enamuses Briti päritolu rahvastik ja Quebecis prantslased. Inglise keelt räägib emakeelena 60% elanikkonnast, prantsuse keelt 23% ja teisi keeli 17% rahvastikust. Linnades elab ¾ rahvastikust, suurimad linnad on Toronto ja Montreal. USA piiri äärses vööndis, mis moodustab 10% Kanada territooriumist elab 90% rahvastikust, ning sellest piirkonnast on kujunenud Kanada tööstuslik süda. Keskmine eluiga on 80. aastat, kirjaoskus 99%. 43% rahvastikust katoliiklased ja 23% protestandid.
annaabi.ee 
