mõnikord saab rääkida ka koevolutsioonist [- protsess, kus ühe liigi evolutsioon mõjutab teise liigi evolutsiooni.] (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). ND ja NT vaheline vaidlus seisneb selles, kas ja kuivõrd osaleb LV kasulikke tunnuste kinnistamisel. : 6. Neutralistliku arengu põhiprintsiibid (Motoo Kimura) Enamus muutusi genoomis toimub juhusliku geneetilise triivi, mitte loodusliku valiku tõttu Neutralistide argumendid : *Molekulaarse kella konstantsus *Eeldatavad neutraalsed asendused on palju sagedasemad kui eeldatavad valiku all olevad asendused *Tegelik poümorfismi tase on sedavõrd kõrge, et geneetiline surve(genetic load) peaks viima liigi väljasuremisele kuid ei vii( haldane hinnang tallutavus ca 1 asendus 300 generatsiooni kohta tegelikult vast 3 generatsiooni kohta või eanm. *NeoD kohaselt peaksid populatsioonid liikuma homosügootsuse suunas(va erandid kus tugev valik
(populatsiooniteooria) Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a. raamat Genetics and the Origin of Species oli läbimurre - Dobzhansky rikastas seda kuiva teooriat paljude eksperimentaalsete ja loodusvaatluslike andmetega. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks Dobzhanskyle põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. 4. Neutralistide vaade evolutsiooni mõjutavatest teguritest erinevused sünteetilisest evolutsiooniteooriast; juhuslik geneetiline triiv. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria (juhuse osa mõtestamine evolutsioonis). (Enamus toimuvaid mutatsioone on neutraalsed, ülejäänutest enamus negatiivsed kõrvaldatakse valikuga ja positiivse toimega võib olla vaid tühine osa mutatsioone
Negatiivsel valikul suur roll. Arvasid, et lõviosa on kahjulikel mutatsioonidel, juhusel nägid väikest rolli. Neutraalne evolutsiooniteooria – suur hulk evolutsioonis tekkinud molekulaarseid muutusi on neutraalsed ja fikseerunud tänu juhusele (geenitriivile). Ehk neutraalse teooria järgi peamiseks molekulaarse evoutsiooni teguriks on mutatsioonid ja triiv. Negatiivsel valikul nägid samuti suurt rolli, kuid nende arvates oli suur osa neutraalsusel. Neutralistide arvamusel on juhusel märksa suurem roll kui kasulikel mutatsioonidel. Peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria on neutraalse teooria modifikatsioon, kus on sisse toodud kergelt kasulikud ja kergelt kahjulikud mutatsioonid. Puhtalt neutraalses evolutsioonis ei olenud populatsiooni suurusel tähtsust, aga siin on. Väikeses populatsioonis, kus triivil on suurem jõud, käituvad kergelt kasulikud ja kahjulikud mutatsioonid kui neutraalsed ja alluvad triivile. Suuremas
Tõepoolest - keskmises valku kodeerivas geenis on ca 1000 nt ja seega on selle geeni jaoks kokku 41000 (~10600). Kosmiline suurus. Kaudsed võimalused NT ja NeoD paikapidavuse võrdlemiseks Kuivõrd hetkel on endiselt raske teha otseseid katseid (liiga kallis ajaliselt ja rahaliselt), siis jääb üle võrrelda NT’st ja NeoD’st tulenevaid erinevaid postulaate mitmesuguste eksperimentaalselt jälgitavate fenomenide seletamiseks. Näiteks: kontrollida neutralistide kinnitust, et nii molekulaarse evolutsiooni absoluutne kiirus, kui ka looduses nähaolev polümorfismi aste on liiga suured selleks, et LV saaks olla nende põhjustamisel olulise kaaluga; kontrollida neutralistide kinnitust, et molekulaarse kella tiksumise konstantsus ei ole kooskõlas LV’ga; kontrollida neutralistide kinnitust, mille kohaselt funktsionaalselt vähemoluliste järjestuste evolutsiooni suurem kiirus ei ole kooskõlas LV’ga;
mutatsioonide eemaldamises ja mitte uute (kasulike) fikseerumises, mida nende meelest teeb triiv. Pan-neutralism väidab, et pea kõik mutatsioonid on neutraalsed. See aga on ümber lükatud. (Ei seleta miks eri geenid ja geenipiirkonnad evolutsioneeruvad eri kiirustel). 5. Kuidas seletavad kõrgemaid mutatsioonikiirusi väiksema funktsionaalse piiranguga a) neo- darvinlik b) neutraalne teooria Funktsionaalne piirang ongi neutraalse hüpoteesi eeldus. Neutralistide sõnul on juba täpselt spetsialiseerunud struktuuri muutmine suure tõenäosusega kahjulik, mistõttu seal toimub mutatsioone harvemini. a)Selektsionistlik - suure funktsionaalse piiranguga piirkonnas on iga mutatsioon suure (kahjuliku) mõjuga aga kuskil eemal väiksega. Nüüd kui valk juba teeb enamvähem seda mida peab siis valik kohandab (täpsustab) tema kohasust väikeste sammudega (st mutatsioonidega väiksema funktsionaalse piiranguga piirkonnas). b)
annaabi.ee 
