jne. Siseruumidesse lenduv formaldehüüd (puitlaastplaadid jm) levib üle aasta veel! g) lisaained - E1520 (propüleenglükool) - niiskusesäiliti, max kogus 1g/1kg toote kohta. 1998. Eestis selgus, et meil müüdavates Poola, Hollandi ja Saksa toodetes oli 10-12g/1kg toote kohta. Kasutati kauasäilivates rullbiskviitides, keeksides. E1520 lootele neurotoksilise toimega. 3. Füüsikalised a) kiirgused - radioaktiivne on ohtlikuid, Eestis probleeme radooni näol, ehitistes Põhja- ja Kirde-Eestis. b) röntgenkiirgus - personalile ohtlik, ei tasu lasta end raseduse ajal röntgeniga uurida (ka väikseid lapsi). c) infrapunakiirgus - liiga madalad ja liiga kõrged temperatuurid, ka infrapunasaun. d) elektromagnetkiirgus - nõrk pole ohtlik (kodumasinad, moblad)
16. Olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. 17. Difteeria patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina- neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase
peiteperiood võib aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest on tegemist olnud ebapiisavalt töödeldud kodusvalmistatud lihakonservidega. 24
aga olla ka 4 tundi või 4 päeva. Eriti ohtlikud on C. botulinum'i spoorid väikelastele (kuni 6 kuud), kelle soolestiku mikrofloora ei ole veel piisavalt välja arenenud nende spooride hävitamiseks. Nii on tunnistatud ohtlikuks väikelastele mee andmine, milles võib küllaltki sageli leiduda C. botulinum'i idanemisvõimelisi spoore. Mee seos fataalse väikelaste botulismiga on tõestatud. Botulismitoksiin kujutab endast kuue neurotoksilise valgu segu, mis blokeerivad pöördumatult nii atsetüülkoliinesteraasi vabanemist. Selle tõttu käitub lihas selliselt nagu oleks temast närv eemaldatud ning tulemuseks on ohvri paralüüs. Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest on tegemist olnud ebapiisavalt töödeldud kodusvalmistatud lihakonservidega.
Nõudlikud söötmete suhtes. Vajalik telluriit. Resistentsed kuivamisele. Difteeria toksiin § Difteeria eksotoksiin - termolabiilne, polüpeptiid. Mürgisuse poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B fragmendist. § Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini rakuga. § Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. § Difteeriatoksiini teket määrab "tox" geen, mis asetseb lüsogeensetes difteeriatekitajates - saadakse bak-teriofaagilt (B-korünefaag). Letaalne doos 13 mg/kg. Patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina-neelus. Tekib lokaalsest ärritusest, punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan. Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub >
annaabi.ee 
