neid nende arvates, teised jälle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-käit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid ühele asjale. *humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psüh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne. *neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused. *psühhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse geneetikaseoseid isiksuse omadustel. Lisaks sotsiaalsetele asjaoludele on ka geenidel suur mõju isiksusele
igapäevast tegevust ehk milline on tema kognitiivne stiil. - humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad, põhisuunaks on inimesi nõustada ja ravida, et aidata neil paremini hakkama saada. Iga konkreetset inimest tuleb tema konkreetses erinevuses mõista ja abistada. Kesksel kohal on ümbritsevate inimestega suhtlemise kaudu kujunev suhtlemine endasse. - neuroteaduslik moodne lähenemine – püüab isiksuse erinevustega eri ajuprotsesse uurida ja mõista. - psühhobioloogilised geneetilised teooriad. Tõsiseid diskussiooni on esile kutsunud just see, mida geenid teevad isiksusega. NB! Ühemunarakukaksikute katsest uurida ise lähemalt Allport – (sõnaraamatu-analüüs) soovitas ühe lihtsa meetodi, et esmapilgul saada aimu sellest, kuidas inimest kirjeldada
ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi: · Endomorf pirnja kehaga, laiad puusad, õlad, ümar pea, tugev rasvkude kehal, kätel ja jalgadel, eest-taha lai keha Iseloom: ekstravertne, tundeline
Ajutüves ilmnev unenägu võib olla surmalähedane kogemus, kuid ajutüvi ei töötle kehaväliseid kogemusi, mille ajupiirkond oli funktsioneerimisest lakanud. Aju ei saa siiski olla surnud, et töödelda selliseid nähtusi, mis tekivad ajutüve poolt tekitatud REM-unes. On selge, et kaks välja pakutud teooriat ei suuda siiski seletada surmalähedaste kogemuste olemust. Surmalähedaste kogemuste korral esineb peale meditsiinilise probleemi ( kehast väljumise neuroteaduslik seletus ) ka veel sellise probleemi aspekt, et kui suudetakse tõepoolest tõestada SLK- de fenomeni tegelikku eksisteerimist, siis põhimõtteliselt on tõestatud ka inimese elu jätkumine pärast (aju)surma. See tähendab aga ka seda, et kõik surnud inimesed, kes kunagi planeet Maal on elanud, tegelikult ,,kusagil" veel kehavälises olekus elavad. Küsimus seisnebki selles, et miks need "surnud inimesed" siis meiega ( ehk elavatega ) kontakti ei võta? Ja millises maailmas nad kõik siis
unenägu võib olla surmalähedane kogemus, kuid ajutüvi ei töötle kehaväliseid kogemusi, mille ajupiirkond oli funktsioneerimisest lakanud. Aju ei saa siiski olla surnud, et töödelda selliseid nähtusi, mis tekivad ajutüve poolt tekitatud REM-unes. On selge, et kaks välja pakutud teooriat ei suuda siiski seletada surmalähedaste kogemuste olemust. Kontakt maavälise tsivilisatsiooniga Surmalähedaste kogemuste korral esineb peale meditsiinilise probleemi ( kehast väljumise neuroteaduslik seletus ) ka veel sellise probleemi aspekt, et kui suudetakse tõepoolest tõestada SLK- de fenomeni tegelikku eksisteerimist, siis põhimõtteliselt on tõestatud ka inimese elu jätkumine pärast (aju)surma. See tähendab aga ka seda, et kõik surnud inimesed, kes kunagi planeet Maal on elanud, tegelikult „kusagil“ veel kehavälises olekus elavad. Küsimus seisnebki selles, et miks need “surnud inimesed” siis meiega ( ehk elavatega ) kontakti ei võta
annaabi.ee 
