Ja nii ohustavadki neid südame- ja veresoonkonnahaigused ja kasvajad; sageli teeb muret sapp või keskikka jõudes saavad neist diabeetikud. O-grupp lubab loota pikka eluiga. O-veregrupi inimestel on jaapanlaste arvates tervise mõttes vedanud – neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti suurema tõenäosusega vanemaks kui 75 aastat. Põhjus on nende tugevas psüühikas, mis päästab neuroosidest. Viimased põhjustavad aga sageli teisi haigusi. Ameerika teadlaste kinnitusel ähvardavad O-veregrupi inimesi aga peamiselt kõikvõimalikud põletikud, allergia ja haavandtõbi. (Mida näitab veregrupp. Armastan) 3. 1. Toitumine vastavalt veregrupile Viimasel ajal on ilmunud mitu raamatut, mis rõhutavad toitumise seost veregrupi ja tervisega. Autorid rõhutavad, et tõsine haigus nõuab arsti, kuid õige toitumine aitab paljusid haigusi ennetada või nende ravi tõhu
põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama
Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisu: "tunnetatud paratamatus" (kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest). Fatalism: elu on määratud üleloomulike kaootiliste jõudude poolt (mitte kindla seaduse poolt). Vana-Kreeka elutunnetus oli fatalistlik (elu on määratud üleloomulike jõudude poolt (jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja
*FdeS on v õimalik terve teadus märkidest semioloogia Claude LeviStrauss (19082009) 40 *kultuur kui nähtus *strukturalismi piirid ja kasutamine *3 tegevussfääri, mis teda inspireeridsid strukturalistlikku meetotodit kasutama: a. marksism Marxi loogika oli suueresti strukuralistlik ( mis iganes ka inimsuhetes ei toimuks, selle all on varjus majanduslikud suhted, strukuuriline loogika, marksism matrjalistliku, CLS mitte) b. Freud kaootiline, mitmekesine maailm neuroosidest jne avastas struktuuri >Mina (ego) >Ülimina (superego) >Miski (ID) mitteteaduslikud impulsid inimeses inimspüühika pole tegelikult iga iniemse jaoks individuaalne, kõikidele inimestele omane, F uuris ka üleüldist inimpsüühika struktuuri strukturalismi eelk äija c. geoloogia kivistisi jne uurides saame aru, kuidas kogu maailma on sellisel kujul olemas, miks asjad on nii nagu nad on, kivimite algstruktuur * strkturalismi lahkumine keeleteaduse juurest
See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust Lacani isiksuse frgmenteerumisega. Horney üldistab, et kõik, mida inimesed teevad, siia kuulub ka kultuur ja muud eneseväljendusviisid, on püüd vabaneda rahutustundest. Inimest juhivad kaks tendentsi: püüe ohutuse poole ning püüe rahuldada oma soove. Need võivad olla vastandlikud (soovide rahuldamine ei pruugi olla turvaline). Neuroosidest vabanemiseks peab inimene valima teatud käitumisstrateegia, millest tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 12 Tervetel inimestel tekivad nn situatsioonilised neuroosid, mis olukorra muutudes kaovad, aga haigetele jäävad alles
annaabi.ee 
