NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid
perekonnaliikmetel, mis tõendab geneetiliste faktorite olulist osa paljude haigusjuhtude etioloogias. Peaaju funktsioonide arengut võivad kahjustada väliskeskkonna faktorid, kuid enamasti ei ole need määrava tähtsusega. Klassifikatsioon: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. (Spetsiifiline artikulatsioonihäire; Ekspressiivne kõnehäire; Retseptiivne kõnehäire; Afaasia koos epilepsiaga (Landau- Kleffneri sündroom))
mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahendusten- võimed kognitiivsel tasandil on erinevad INTELLIGENTSUS Võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet, taibata sündmuste põhjuseliseid seoseid 1. Liikuv- võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga. Võime tulla toime uute situatsiooniude ja probleemidega. Sõltub kiirusest, neuroloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest, muutused hakkavad ilmnema juba varajases täiskasvanueas. 2. kristalliseeruv konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogunemise põhjal. Strateegiad, mis on omandatud voolava intelligentsuse kasutamise kaudu. Sõltuv formaalsest haridusest ja igapäevasest elukultuurist. NOORUKIIGA Noorukiikka võib sisse lugeda ka murdeea. . see on seotud psühholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega. Murdeea
) IX - Esiku-teonärvi kahjustus Närv jaguneb kaheks (koosneb kahest kiudude grupist): Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine).
neuroteaduslikest uurimustest on täheldatav ühisjoon intensiivsete religioossete ja müstiliste kogemuste aluseks peetakse radikaalseid muutusi isiku mina-tajus. Newberg osutab, et kõik inimkogemused, kaasa arvatud kogemus oma mina´st, on vahendatud aju kaudu. Seega peab olema võimalik seesuguseid muutusi isiku mina-tajus standardsete radioloogiliste meetoditega uurida. 9 Tema alustas oma teooriat tõdemusest, et enamusel neuroloogilistest uurimustest on tähistatav üks ühiskoon redikaalsed muutused inimese mina-tajus. Newberg osutab, et kõik inimkogemused k.a kogemus oma mina-st on vahendatud aju kaudu, seega peab olema võimalik uurida standardsete radioloogiliste meetodite kaudu. (lähemalt kirjeldatud slaidil) Piirkond, mis uurimustel leiti(orientatsioonipiirkond), on piirkond, mis määratleb ära, kus me tunneme, et lõpeb meie keha ja algab väliskeskkond.
annaabi.ee 
