Närvisüsteem jaguneb: Piirdenärvisüsteem-reguleerib liikumielundite tööd, koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised
{ Stress, nüanssiderikas elukeskkond, närviraku membraani füsioloogiast õppimine ja hormonaalsed mõjutused { Närviraku membraan on elektriliselt laetud: võimendavad või pärsivad täiskasvanuea membraani sise- ja välispinna vahel on neurogeneesi elektriliste potentsiaalide vahe { Suurem osa närvirakke on inimesel sündides { Membraani mõjutamine keemilise aine, elektrilaengu või füüsilise ärritajaga muudab
- Närvivõrgustiku muutused – representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab teatud ühendusi. - Representatsioonikaartide eksperimentaalne muutmine – vaja aega ja palju treenimist enne kui ilmneb - Fantoomjäsemed – kortikaalsele närvivõrgustikule ümberorganiseerumine – piirkonnad mis varem representeerisid amputeeritud jäset saavad nüüd sisendi kõrval asuvatest piirkondadest, uued ühendused tõlgendatakse puuduva jäsemena. - Tunneb neurogeneesi täiskasvanueas Jagunemata tüvirakke tekib peamiselt 2 piirkonnas: - Subventrikulaarne ala külgvatsakeste juures kust uued liiguvad haistesibulasse - Hipokampuse hammaskäär, kus uute rakkude kujunemine võrgustikesse liitumine on mõjustatud juba olemasolevate neuronite poolt Neurogeneesi muutsed. Kahjustuse korral - Ka tüvirakud surevad nii et neurogenees lakkab - Neurogenees muutub nii et uute neuronite väljakujunemine ja integreerumine on häiritud
Füsioloogilisel tasandil – neuronite kõrgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist, pikaajaline potenseerimine. Molekulaarsel tasandil – geenide üle- või alaekspresseerimine. Plastilisus säilib kogu eluea jooksul. Representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab ühendusi. Juba algselt on olemas valmisolek ümber õppida (vajalikud ühendused latentselt olemas). tunneb neurogeneesi täiskasvanueas Kahjustuste korral: - ka tüvirakud kahjustuvad/surevad, nii et neurogenees lakkab - neurogenees muutub, nii et uute neuronite väljakujunemine ja integreerumine on häiritud. Ravivõimalusena soodustada/stabiliseerida neurogeneesi. Tüvirakkude kasutamine – on olnud edukas loomkatsetes, kuid tulemused pole inimestele otseselt ülekantavad (neuroni arengutsükkel kujunemisel on pikem). tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid
Eesosa laieneb (tulevane peaaju). Sox2: transkriptsioonifaktor (HMG-box rühmast), oluline neuraalplaadi moodustumisel. Surutakse maha BMPde poolt ->avaldub BMPde mahasurumisel -> neuraalplaat. Tbx6: transkriptsioonifaktor (T-box rühmast). Avaldub neis tüvirakkudes mis rändavad neuraalplaadi alast välja.Represseerib Sox2 -> mesodermaalne saatus. Tbx6 knockout-hiired: somiitide asemel arenesid neuraaltorud. Varajane neurogenees. Neuraalplaat ja neuraaltoru sein enne neurogeneesi – neuroepiteel. Neuroepiteeli rakud paljunevad, kujunevad multipotentseteks neuronite eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine. Neuraaltoru sein jääb edasi tüvirakkude piirkonnaks
SHH signaalirada. Põhilised aktiivsusekandjad väliskeskkonnast tuuma ja märklaud geenid. TGFb/BMP signaalirada Notchi signaalirada türosiinkinaaside signaalirada 48 WNT signaalirada SHH signaalirada peale SHH veel IHH ja DHH 39. Kirjelda neurogeneesi ja müogeneesi protsesside molekulaarset sarnasust bHLHde võrgustiku (signaalikaskaadide) näitel. Neurogeneesi regulaatorite sarnasus müogeensete bHLH valkudega · Selgroogstetel on kirjeldatud valkude olemasolu, mis on Drosophila bHLH valkude Achaete ja Scute sugulased. Nendeks on neurogeniinid ja NeuroDd. neurogeniin ekspresseerub väga varases arengus, on vajalik NeuroD indukstiooniks ning funktsioneerib kui neuraalsete prekursorrakkude determinatsiooni faktor.
ependüümirakud) on pärit neuroeptieeli rakkudest NE rakud on polariseeritud, s.t neil on olemas nii apikaalne kui ka basaalne osa. Neuraaltoru ventrikulaarsel (valendikupoolsel) pinnal on NE rakud omavahel ankurdatud tiheliiduste ja adherentsete liidustega (NE apikaalne osa) ning basaalses osas integriinide kaudu pehmekesta (pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja makrogliiale (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid) kesknärvisüsteemi arengus Mööda aRG jätkeid toimub „vastsündinud“ neuronite migratsioon 67. Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Neuraaltoru histogenees:
annaabi.ee 
