(Mayer, Whitington 2011) Nii putukad kui vähilaadsed omavad suuri algrakke mida nimetatakse neuroplastideks. Hoolimata mitmetest erinevustest võib neid siiski homoloogseteks lugeda. Lõugtundlastel ja hulkjalgsetel need neuroplastid puuduvad, kuid neil esineb väga sarnane morfoloogiline tunnus kõhtmises ektotermis. Küüsikloomadel puududvad neuroektodermis rakukobarad (kuigi need on olemas tundlate ja jäsemete ektodermis), samuti putukatele ja vähilaadsetele iseloomulikud neuroblastid. Hiljutiste uuringute järgi oli panarthrpoda esivanemal ilmselt sarnane täanpäevaste esmassuuste sarnane ortogonaalselt ristuvad esi-tagapoolsed ja kesk-lateraalsed närvitraktid, mida kutsutakse ,,Orthogon"iks (Reisinger, 1925; ref Mayer, Whitington, 2011). Küüsikloomades on algne närviväät jäänud segmenteerumata, lülijalgsetes aga arenes lüliliseks gangliaks. (Mayer, Whitington, 2011)
rostraalses kui ….. - 20ndal embrüo päeval Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude 1. Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. Rakkude migreerumine 3. Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude küpsemine 5. Sünapsiete teke 6. Rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. Müeliinkihi teke Neuro- ja gliogenees - Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad - Tüvirakkudest – progenitorrakud – neuroblastid ja glioblastid – neuronid ja gliia - …. Neuronite teke - Esmalt sümmeetriline jagunemine - … Rakkude migreerumine - Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse tekkekohast eemale, moodustuvad keskstruktuurid - Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette. Nii tekib ajukoore areng - Rakud liiguvad mööda kiudusid, iga järgnev ajukoore kiht kihistub seestpoolt väljapoole. Uued rakud peavad vanades läbi tungima
vaikivas olekus) 39 Sekundaarne neurogenees SVZ-s paiknevad B-rakud annavad aluse aktiivselt jagunevatele C- rakkudele, mis tekitavad omakorda neuroblaste (A-rakke). Need migreeruvad mööda astrotsüütide poolt moodustatud tunnelit (RMS) haistesibulasse diferentseerudes interneuroniteks Täiskasvanud inimese SVZ leidub kolme tüüpi eellasrakke: Tüüp A – väiksearvuline populatsioon rakuvaeses piirkonnas ependüümi ligidal (neuroblastid) Tüüp B – rohkearvulisim tüüp, GFAP positiivsed gliialaadsed rakud Tüüp C – paiknevad sügavamas kihis Rakkude omavaheline suhe on A:B:C=1:3:1 (hiirel vastavalt A:B:C=3:2:1) SGZ-s pikki granulaartsooni läbivaid jätkeid omavad tüüp I eellasrakud tekitavad tüüp II mitteradiaalseid eellasrakke, millest tekivad vahelmised eellasrakud (IPC) ja nendest omakorda neuroblastid
enesekaitsmine, toidu varumine, käed olid vabad) - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine Ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm → siseorganid (2) Mesoderm → skelett ja lihased (3) Ektoderm → närvisüsteem ja nahk Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud, mis pidevalt jagunevad. Türirakkudest → progenitorrakud →neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja gliia Neuronite kujunemisel võivad esmalt progenitorrakkudest kujuneda mistahes tüüpi neuronid, arengu käigus muutub võimaluste valik kitsamaks (arenevad ainult seda tüüpi neuronid, mida vaja; fate restriction). Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon – rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt
ESIMENE NEURAALTORU STAADIUM: Neuraalplaadist neuraaltoru moodustumine (tüvirakud aju “taimelava“) Neuro- ja gliogenees 4.GN. neuraaltoru • Neuraaltorus: tüvirakud, mis pidevalt jagunevad 2-ks. • Türirakkudest →progenitoor- e.prekursurrakud→neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja sulgub e.paindub kokku ajutüve kohal, gliia →sulgub nii rostraalses kui kaudaalses suunas, samal ajal pikeneb neuraaltoru kaudaalsele • Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). • Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist.
annaabi.ee 
