Mis tekitab grippi valgukomponendi järgi, mida haigestumist? tuntakse kui viiruse pinna antigeene hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi Gripi tekitaja on viirus, mis (N). Viiruses toimuvad pidevalt ründab põhiliselt ülemisi pisikesed geneetilised muutused, hingamisteid nina, kurku, bronhe ja mistõttu tuleb vaktsiini igal aastal harvem ka kopse. Tavaliselt kestab uuendada. A-tüüp muteerub haigus umbes nädal aega
Osad viiruste vastased antikehad jäävad organismi ja kaitsevad seda järgneva infektsiooni eest (leetrid). 6. Gripiviiruse olulised virulentsusfaktorid. Nende lühendid. Hemaglutiniin ja neuraminidaas. (H ja N). 7. Millised on gripiviirus A peamised subtüübid, mis nakatavad inimest? Milliseid tüvesid sisaldavad gripiviiruse hooajalised vaktsiinid? Olemas on gripiviirus A3 hemaglutiniini subtüüp (H1, H2 ja H3) ja 2 neuraminidaasi sübtüüpi (N1, N2), mis nakatavad inimest. Vaktsiinid sisaldavad tüvesid H1N1 ja H3N2 koos B gripiga. 8. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel? Voodirežiim; vedelike manustamine; palaviku alandamine; köha ja nohu sümptomaatiline ravi. 9. Gripi farmakoloogiline ravi. Milliseid ravimrühmi kasutatakse? Ravimite toime. Manustamisviisid. Millised on ravimitega seotud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud?
puudutus) all mõtles ta haiguste ülekannet vahetu kontaktiga. Influentsa Gripp (influentsa) on viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Gripi raviks kasutatakse neuraminidaasi inhibiitoreid, mis takistavad viiruste rakust väljumist, kuid neid tuleb tarvitama hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist. Tähniline tüüfus Tähniline tüüfus on põhjustatav nakkushaigus, millele iseloomulik on kõrge palavik, toksikoosinähud ja roseoleoosne-petehhiaalne lööve. Levis ka epideemiana peamiselt sõja- ja näljaajal ja külmal aastaajal. Taastuv tüüfus Taastuv tüüfus põhjustab polütsüklilise kuluga palavikuhaiguse.
retseptoritega ja viiruse rakku sisenemine Gripiviiruse genoom koosneb 8-st Neuraminidaas – viiruse nakatunud erinevast RNA segmendist, mis pakitakse rakust vabanemine ja edasikandumine valkkesta viiruse assambleerimisel Oseltamivir (Tamiflu) on Geneetilise materjali segunemine (ingl. neuraminidaasi inhibiitor k. reassortement) võib toimuda siis, kui 2 sarnast viirust nakatavad sama rakku Peatab viiruse leviku kehas Toimib mitte hiljem kui 2 päeva pärast sümptomite ilmnemist Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardeti viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus
Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid. Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad. Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast. Veiste pneumoonia – shipping fever Rotaviiruse poolt põhjustatud, paljuneb soole eri osades. Rotaviirus, RNA viirus, siseneb soolde, kinnitub soolehatule, läheb tsütoplasmasse, kus paljuneb – lõppeb raku surmaga. Paljunemine toimub ka Peyeri naastus – lümfoidkoe naast, mis nekrotiseerub.
Hemaglutiniin tingib hemadsorptsiooni, hemaglutinatsiooni. Serotüüp kahe viimase blokeerimisel. RT-PCR on muutumas valikmeetodiks. Ravi ja profülaktika. Sümptomaatiline ravi; spetsiifiline ravi puudub. Vaktsineerimine tapetud vaktsiinidega ebaefektiivne, ilmselt kuna nad ei indutseeri lokaalset sIgA ja sobivat rakulist immuunsust. Elusvaktsiine pole. RSV Erinevalt teistest paramüksoviirustest puudub hemaglutiniini, neuraminidaasi aktiivsus. Sagedaseim fataalse ägeda hingamisteede infektsiooni põhjustaja imikutel ja väikelastel. Infitseerib praktiliselt kõiki alla nelja aasta vanuseid, reinfektsioonid läbi kogu elu. Epidemioloogia. Ainult inimestel, inaktiveerub kergelt happe ja kuivuse toimel, nakkav enne sümptomite teket, sümptomite puudumisel. Ülekanne suurte piiskadega aerosooli sissehingamisel, kätega, eluta objektidega. Väga nakkav.
Viiruse vastaste antikehade tuvastamine vereseerumist. Haigete lindude ravi puudub. Dif.diagnoos: Newcastle’i haigus, larüngotrahheiit, mürgistused. Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt
annaabi.ee 
