kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste päritolu epistemoloogiat. Kõrghariduse omandas Piaget Neuchateli ülikoolis, kus ta õppis biloogiat ja filosoofiat. Seal omistati talle 1915. aastal ka bakalaurusekraad. 1918. aastal kaitses ta edukalt Welle molluskite teemal kirjutatud väitekirja ning sai selle eest loodusteaduste kraadi. Pärast doktorikraadi saamist 1918. aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919
............................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud........................................................................................................................................6 Valais...................................................................................................................................... 6 Itaaliakeelne Sveits ..........................................................
käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). 10 JEAN PIAGET Elulugu Jean Piaget (sündinud Jean William Fritz Piaget)sündis 19 augustil 1986 aastal Sveitsis Neuchateli linnas Ta on tuntud Sveitsi psühholoog ja filosoof kognitiivse arengu teooria looja. Tema isa Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor Neuchateli Ülikoolis. Piaget hakkas juba varakult huvi tundma bioloogia vastu, eriti karpide vastu ja isegi enne keskkooli lõpetamist avaldas mitmeid teaduslikke töid. Tema pikk akadeemiline karjäär algas juba kümne aastaselt. Piaget kirjutas rohkem kui 60 raamatut ja sadu artikleid.
omandamisel. Emade ja laste vestluste uuringud on näidanud, et lapsed ei imiteeri otseselt täiskasvanute kõnet ning täiskasvanud ei kasuta eesmärgipäraselt kinnitamist, et oma lapsi rääkima õpetada. Ühised vestlused täiskasvanutega ja eakaaslastega pakuvad parimat keskkonda lapse keele arenguks. Kognitiivne areng: Piaget’ teooria Jean Piaget (1896-1980) sündi Šveitsis Neuchateli linnas. Ülikoolis õppis ta bioloogiat ja filosoofiat ning doktorikraad anti talle molluskite uurimise eest. Seejärel töötas ta Zürichis Bauleri psühhiaatriakliinikus, kus ta hakkas huvi tundma psühhoanalüüsi vastu. Piaget uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib meil aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget ühendas oma kogemused psühhiaatrilisest tööst Bauleri kliinikus Binet’lt õpitud küsitlus- ja vaatlusstrateegiatega
Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride perioode, neist vanim sai nimeks Cortaillot ja noorem, keskneoliitilise dateeringuga Horgen. Saksamaal nimetatakse vaiehitisi Michelsbergi kultuuriks. Kultuurile oli iseloomulik rajada asulad järverandadele või otse järve postidele. Nii Cortaillot kui ka Horgeni nimiasulad on Sveitsis Neuchateli järve ääres. Majad paiknesid tihedalt kõrvuti, on olnud tänavatevõrgud. Esimesed majad olid väikesed täisnurksed hooned, mis aja jooksul muutusid suuremateks. Mõnedes külades oli 2475 maja kobaras järverannal. Majanduslik baas oli loomakasvatus ja põllundus. Kasvatati otra, kahte hirsisorti, kolme nisusorti, herneid, ube, läätsesid, lina jm. Loomadest peamiselt veised ja lambad, aga ka sead, kitsed; tähtis osa ka jahil. 7
annaabi.ee 
