kontaktikulude kaudu Kaubandusega- Kaubanduse institutsionaliseerumine aitab kontakte ja transaktsioonikulusid alandada. "Kaupmehed on transaktsioonispetsialistid" Sääst näitab, mitu % kontaktidest ja kuludest hoiaksime kokku, kui tootjaid ja tarbijaid vahendaks üks kaupmees. K arv näitab, mitu kaupmeest mahuks turule, ilma et kontaktide arv ja kulud suureneksid.TK seos heaoluga - Kollektiivi teoreetiline heaolu=tegelik heaolu (netokasu) +transaktsioonikulu=netokasu+heaolukadu(rent)+ ressursikulu *Teoreetiline ideaal ressursse kasutatakse maksimaalselt ja ainult tootlikult, igasugused transaktsioonikulud puuduvad Nirvaana lähenemine transaktsiooni- ehk partnerispetsiifilised investeeringud. Need kulutused on pöördumatud -- pärast ärisuhte katkemist konkreetse partneriga ei saa neid turu kaudu realiseerida (hüvitada). Lepingupartnerid satuvad nende investeeringute tõttu vastastikusse sõltuvusse
paranemisest saadava kasuga (võrdub nende maksevalmidusega): tulud võrduvad nõudluskõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni) KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside efektiivne jaotus (tagab suurima majandusliku ülejäägi ehk tarbija ja tootja hinnavarude summa) ühtlasi ka optimaalne; kui ajaperioode on mitu, on optimaalne poliitika, mis maksimeerib netotulude nüüdisväärtuse; see on
kõrge- ja madalakvaliteediliseks. Näiteks vale või vägivald on ilmselt nii kõrge kvaliteediga pahed, et kaaluvad üles hea, mida neist võiks saada. Utilitarismiga kaasnevad siiski mõned probleemid: · otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev; · tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised); · netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine); · kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale. 2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus hea või halb ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust).
vastuvõtmiseks väheseks. Tuleks tugineda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta temale või tema maksevalmidusele mingi hüvise eest, seejärel need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, 75 kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Meetodi põhimõte on tegelikult väga lihtne: KKA hindab projekti mõju igale üksikisikule mistahes ajahetkel. Otsustamiskriteerium: projekt tuleks ellu viia, kui NPV >0 Milleks niisugune reegel? Oletame et r tähistab tarbimise ühikutes väljendatud piirtulu määra, mis saadakse antud tingimustes parimale investeeringule, sest kui piiratud ressursid ei oleks antud projektis rakendatud, saaks neid investeerida
mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid. Tuleks baseeruda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta või maksevalmidusele mingi hüvise eest. Seejärel tuleb need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse need projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud. Vaatleme lihtsustatud näidet, kus 3 isikut A, B ja C on mõjutatud neljal järjestikusel perioodil 0, 1, 2 ja 3. Periood 0 on praegune periood. Tabel 3.2. kirjeldab mõju iga isiku kasulikkusele igal ajahetkel. Tabel 3.2. Kasulikkuse muutus Isik Periood 0 1 2 3 Kokku A dUA,0 dUA,1 DUA,2 dUA,2 dUA
annaabi.ee 
