..................................................................................... 13 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord .................................................. 16 3 Eesti asjaajamiskeele seisukorrast .......................................................................... 17 3.1 Võõrkeelte mõju ............................................................................................... 18 3.2 Netikeele mõju ................................................................................................ 19 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 21 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS
jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes
Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint
· üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä · Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm' Lühendamine: · Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist · kirjakeele tavalühendid: n.ö., st, v `või' (naise v mehega) · kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht · Konspektistiil: pühap. Norm. · Netikeele erilühendused: kle `kule', ple `pole, vbnds `vabandust', krt `kurat', omk `hommikust', sry · Täheühendid > üksiktähed: ks > x, ts>c, hv > ff, taguocca, vaffa, juuxed, nac Hääldusviisi, eriti emotsioonide väljendamine: · emotikonid, suurtähed, tähe- või märgikordused · enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%) · Tähtede kordamine emotsioonide väljendamiseks või hääldusviisi osutamiseks: Dziiiiiizas, iimeee küll
Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Släng on omane sots. rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara. Släng on olemuselt kood, kodeerimisviis, abstraheerituna äärmuslik register ja stiil + sotsiolekt. 21. NETIKEEL – iga uue keelekasutamise mooduse või keskkonna puhul tekib vastav keelekuju, mis selle keskkonnaga kõige paremini sobib. Netikeele stiil kui suuline keelekasutus kirjalikul kujul, suulise ja kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga keelevariant on seotud kindla ala või riigiga, kus inimesed elavad, saades mõjutusi selle riigi põhikeelest), sotsiolektid (=keeles toimunud muutused on seotud kogukonna sots. struktuuriga) ja register või stiil (= eesti
annaabi.ee 
