3. Segatüüpi eepos kajastas reaalseid sündmusi, kus läbipikitud jumalate inimtegevusse olid vahelesegamisega. Segatüüpi eepose näideteks võivad olla ka Vergilius ja Naevius oma katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt
oli 1. sajandil pKr ja tuntuimaks autoriks Martialis. Kirjutas oma eluea jooksul üle 1500 epigrammi, neis domineerivad keisriülistused ja lipitsemine. Samuti sõprade ja patroonide kiitmine. Tihti kirjeldab ta silmapaistvaid juhtumeid, kunstiteoseid, sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Neoteerikud ehk ,,uued luuletajad" oli esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. alguspoolel eKr. Selle liikmed oli Euphorion, Catullus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Cornificius ja teised. Eeskujuks oli jällegi kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendajaks Parthenios Nikaiast, kes jõudis Rooma 75. aastal eKr. See oli luulealane revolutsioon Roomas: Aleksandria koolkonna
distihhon. Sisu: hauaepigramm, poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted. Mahult on minimaalselt 2 värsirida, pikemad kui 10 värssi. Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis: teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed: ,,Vaatemängude raamat", ,,Võõruskingid", ,,Kaasaantavad kingid", kokku 15 raamatus üle 1500 epigrammi. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus, Rhianus, Valerius Cato, Gallus. Nad olid revolutsioonilised: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud?
pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele') Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil itaalia keelde. Kui Heliaadide puu all sipelgas kord oli käimas, piisk merevaigune sealt kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui milleks, säärase matuse sai, et väga väärt on ta nüüd. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? · kr hoi neoteroi, ld poetae novi, `uue(ma)d luuletajad' · Esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. eKr alguspoolel · Liikmed: Euphorion, Rhianus, Catullus, Calvus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Caecilius, Furius Bibaculus, Cornificius, Gallus. · Eeskujud: kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma 75 eKr)
Satiir täiesti Rooma zanr. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigrammid: eleegilises distihhonis, nn Phalaikose 11-silbikutes või kolijambides. Hellenistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 210 värsirida. Lühikesed, (ootamatu) puändiga. Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide kiitmine. Silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed, ühiskonna pahed. Ka filosoofilised mõtisklused. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Uuendusmeelsed luuletajad, eeskujuks Aleksandria hellenistlikud poeedid. Nt Catullus Põhimõtted/eelistused: lihvitud ja poleeritud lühiluule, haruldased süzeed ja motiivid, linnalikkus, peenus. Teemad: armastus, armukadedus ja vihkamine; pilge kõrgemalseisjate pihta, lihtrahva põlgus. Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine. Uuenduslikkus luules. 118
annaabi.ee 
