ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti.
Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes „kuumadele“, aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: „Ma armastan sind koos minu „Fordiga“ (1961), „F-111“ (1965). ● TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaaži. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad „Ameerika aktidest“ kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega.
Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas
,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. KUNSTNIKUD DAN FLAVIN (s. 1933) Laskis oma skeemi järgi paigutada näitusesaali põrandale, seintele või lakke neoontorusid, mille süütamisega (aktiviseerimisega) teos ,,eksisteerima" hakkas. Flavin ütleb, et tema teosed pakuvad neutraalset naudingut igaühele tuntud asjade nägemisest. TONY SMITH (1912-1980) Kõige sugestiivsemana ja võimsamana mõjub minimalistide hulgas üks vanem kunstnik, skulptor Tony Smith. Tema suured mustad metallkuubid ja muud lihtsad vormid mõjuvad üpris efektselt, sest nad on oskuslikult sobitatud arhitektuurilisse konteksti. ANTHONY CARO (s. 1921)
Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega
Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega.
annaabi.ee 
