investoreid riiki meelitada. Võõrkeeledki on kellegi emakeeled. Need kannavad edasi infot keele kasutajate kohta. Keeli õppides saame tundma neid rahvaid, kes räägivad vastavas keeles, samuti mõistame paremini nende kombeid ja kultuuri. Näiteks olevat eskimotel lume kohta kakskümmend erinevat väljendit, mis näitab, kui oluline see aine nende jaoks on. Või teine näide põhjanaabritest soomlastest, kes ei risusta enda keelt neologismide ega võõrsõnadega, olles keele suhtes (ja küllap ka igapäevaelus) alalhoidlikud. On loodud ka tehiskeeli, levinuim neist on esperanto. Ometi pole temast kujunenud rahvusvahelist äri ega suhtluskeelt. Arvan, et selle põhjuseks on just asjaolu, et esperanto ei ole kellegi emakeel, mistõttu tal puudub kindel igapäevane kõnelejaskond. Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust keele vastu, millest huvitutakse. Kui
Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt.:
vorm, põhivorm. Sõne • Sõne – tekstisõna, sõna esindaja tekstis, võib esineda mistahes vormis, s.t. üks lekseem võib esineda tekstis mitme erineva sõnena. • Sõnavarastatistikas opereeritakse sageli just sõnede arvuga. Keele sõnavara muutuvus • Keele sõnavaraline koosseis muutub pidevalt. Seetõttu on keele sõnavara suurust raske täpselt hinnata. • Sõnavara täieneb nt. neologismide e. uudissõnade arvel. • Samal ajal on keeles olemas aktiivsest kasutusest kadumas/kadunud sõnu, arhaisme. • Eri tüüpi sõnaraamatud esitavad teatud liiki sõnade hulga keeles. Sõnavarateadus Leksikoni uurimisele võib läheneda erinevatest vaatenurkadest: semiootilisest, grammatilisest, kognitiivsest, sotsiaalsest, kultuurilisest või strukturaalsest, kusjuures kõik need aspektid on võrdse kaaluga. Sõna kui keelemärk: semiootiline lähenemine
on korreleeruv sõnatuletus. Keelelise analoogia aluseks on enamasti üksiksõna või sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a. Aktiivne sõnaloomepeariood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab ka mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust. Neologismide puhul on valdavalt tegemist eksimustega keelenormi vastu. Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu. Tuletise tähendust selgitades nimetab laps situatsiooni olulisis tunnuseid ja vastava objekti. 3.etapp - 5,6-7,6 a. ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletisi kasutatakse harva, kas vajaliku sõna puudumisel või võõrsõna puhul.
Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (18651933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. nekroloog järelehüüe; kirjutis, mis on pühendatud hiljuti surnud inimese mälestusele. Nekroloog räägib inimese elust ja tegevusest, rõhutab tema saavutusi. nelikstroof vt katrään. neologism uudiskeelend (näit. külmik, rula, pusa, vuplid, tossud). Neologismide loomisel kasutatakse nelja põhilist moodust: lisatakse sõnale liide (näit. kall/ur, elam/u); häälikute vaba kombineerimist (näit. veenma); laenatakse sõnu murretest ja teistest keeltest (näit. soome sõnast ujo eesti sõna uje); kahe või enama sõna liitmist (näit. selle asemel et selmet). Eesti üks edukamaid uudissõnade loojaid on Johannes Aavik (18801973). Neologisme kasutavad kirjanikud kunstilise keele rikastamiseks. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950
annaabi.ee 
