Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa
*Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus eklektika kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal. mitteelektilised: Londoni parlamendihoone neogootika, Pariisi ooperiteater neobarokk *Maalikunst nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süzeega maalid. Prantsusmaa Theodore Gericault Prantsuse romantismi rajaja, ,,Meduse'i parv" Kreeka/Rooma aegne riietus Eugene Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe Hispaania Francisco Goya kuningas Karl IV õukonnakunstnik, ,,Alba hertsoginna", ,,Alasti Maja"(mahha), ,,Riietatud Maja"
• 1907 Peterburi KA akadeemiku tiitel. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele (ilusaimaks võib pidada 1906. aastal püstitatud “Russalkat”). • Alates 1918 elas Eestis Paldiskis. Siis telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. Stiili poolt salongirealist (levis Pariisis 19. sajandi viimasel veerandil, monumentaalplastikas nimetatud ka neobarokiks). Parimad teosed naisfiguurid, milles peitus kehavormide imetlus ja erootika. Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne aga mõnikord teatraalselt pealetükkiv. Valitses meisterlikult erinevaid materjale ja skulptuuritehnikaid, eriti osav pirnipuuga. Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855 – 1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nim. Enamasti realistlikuks, kuid see on nn
seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava "Linda" ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul. Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855 1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nim. Enamasti realistlikuks, kuid see on nn. salongirealism, mis levis Pariisis 19.sajandi viimasel veerandil ning mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil küpseski Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks. Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid, mille põhisisu on kaunite kehavormide imetlus ja vähevarjatud erootika, näiteks "Laeva viimne ohe", "Aja lend" või "Laine ainuke suudlus". Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Adamson valitses meisterlikult erinevaid skulptuuritehnikaid ja materjale, aga eriti virtuooslik oli ta pirnipuu nikerdajana.
1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid "Linda" 1868 ja "Vanemuine". Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855-1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nimetatakse no salongirealismiks, mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil küpses Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks pärast Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist. Tema stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
annaabi.ee 
