Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi
· Igihaljad okaspuud fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel · Kitsaskoonilised võrad lumest vabanemiseks · Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratselluraalne külmumine vesi surutakse rakkudest välja · Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all Humiidsed parasvöötme metsad nemoraalsed heitlehised metsad · Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA;
· Vegetatsiooniperiood: 3-6 kuud · Sademed: 250-500 (800) mm/a · Mullad: happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; leetumine; kontinentaalses osas igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillatult; metsakõdu lagunemiseks <100 aasta Domineerivad puuliigid · Siber: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Nemoraalsed heitlehised metsad e humiidsed parasvöötmemetsad. · Asend - mandrite läänerannikul 40. Ja 60 laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50 laiuskraadi vahel, mandrite kontinetaalsetes osades kitsas kui puudub. · Kliima - Vegetatsiooni persiood- 6-12 kuud. Sademed: 500- 100 mm/ a, pilvisus on väga suur ja päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik.
rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga. Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida - Virumaal, kõige vähem metsa on Hiiumaal, aga seal on kõige suurem metsasus, see on suur ka Ida Virumaa ja Valgamaa. Kõige rohkem on mändi (38%), kaske (30%), kuuske (24%),
· Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Taimede kohastumised · Hea seemnetoodang harvadel aastatael herbivooride arvukuse kontrolliks · Paljudel liikidel on juured pindmised, sest sügaval paikneb igikelts. · Lehtedeks on okkad, mis vähendavad transpiratsiooni. · Igihaljad okaspuud on fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe. · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht-
annaabi.ee 
