juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T: T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu kogu aeg ühesugune) ja T on konstantne. Vt. joonis 12.1 kogukulutuste joon 2. Netoeksport Neljasektorilises avatud majanduses on ka välismaa netoekspordina on seos nii meile toovate firmade kui välja viivate firmade vahel: E=C+Id+G+(X-M) Eksport X suurendab kogutulu ja toodangut. Eksporti käsitletakse autonoomsena (muutumatuna) Eesti kogutulu suhtes (suurus sõltub Eesti kaupu ja teenuseid ostvate riikide tulutasemest). Import ei ole autonoomne, see sõltub Eesti rahvuslikust kogutulust ja väljandub impordifunktsioonina: M=Mo+mY, kus m impordi piirkalduvus, Mo autonoomne osa.
APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine - täistööhõive tagamine - rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine - majanduskasvu soodustamine.
Languslõhe on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus.
Kogutodoangu täishõivetase Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada. Multiplikaator on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost
individuaalsest tegevusest ja omandist. Ettevõttesektorisse hõlmatakse kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupi või teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor hõlmab riiklikud ja kohalikud haldusüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Kõik välisresidendid ühendatakse sektorisse "välismaa" rhk välissektorisse. Agreteerimine on seotud suure infokaoga. Kui vaadelda neljasektorilises makroökonoomilises mudelis ainult sektoritevahelisi transaktsioone, jääb vaatluse alt välja enamik investeeringutest, mis toimuvad ettevõttesektori sees. 8. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Struktuuriökonoomikas püütakse selgitada, milliste situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, millal võiksid kõne alla tulla
annaabi.ee 
