Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii
Nendes on vallaslaste suremus vastavalt 75%, 50%, 30% ja 25%. Imikute suremus on eriti suur esimestel päevadel ja nädalatel kuni esimese kuu lõpuni. See on esimesel kuul kõige suurem sünnipärase nõrkuse tagajärjel, pärastpoole tulevad seedimishäired, nakkused ja hingamisorganite haigused esile. Huvitav on ka see nähtus, et esimesed lapsed suuremat suremust näitavad kui järgmised. Nii suri Eestis 1923. a. esimesi lapsi 36,9%, teisi 22,7, kolmandaid 13,1, neljandaid 8,7%. Nakkushaigused, eraldamine ja desinfektsioon Lapse-eas etendavad nakkushaigused suurt ohtu. Lapse organism on väga vastuvõtlik. Tema keha ei suuda veel kaitseolluseid valmistada ega nende abil ennast kaitsta. Lapsed puutuvad ka sagedasti omavahel kokku ja nakatavad siis kergesti üksteist. Nii näeme, et imikud, kes vanemate kodus viibivad, on tervemad. Kõik nakkushaigused on pärast saadud, ainult süüfilis on emaihus saadud.
d) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis) | N e) avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus
d) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis) | N e) avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on
Konvektsioonitegurit tähistatakse tähega h, mis omandab väärtusi gaasides mõnest kuni mõnesaja ja vedelikes mõnekümnest mõnetuhandeni (ühikuks W m-2 K-1). Soojuskiirgust kirjeldab Kirchhofi seadus d Q = T 4 d S d t , (56) kus väärtuseks on Kuna ka keha ümbritsev keskkond kiirgab tagasi, siis soojusvoo arvutamiseks on vaja kasutada valemis nii keha enda kui ümbritseva keskkonna temperatuuride neljandaid astmeid. Kuna kehade kokkupuutel avaldab nende soojusmahtuvuse kõrval toimet ka nende soojusjuhtivuse kiirus, siis kasutatakse nende parameetrite koos arvestamiseks kontakttemperatuuri Tc mõistet. b1T1 +b2T2 Tc = (57) b1 + b2 kus b kontaktkoefitsient, indeksid tähistavad vastavalt esimest ja teist keha. (Paljale inimjalale on mugavaks kontakttemperatuuriks 25,4 Celsiust ja paljale käele maksimum 45 Celsiust)