rituaalselt magama. Kolmandal pulmapäeval algas veimede jagamine. Algselt oli sellel nii maagiline kui sotsiaalne eesmärk: hea läbisaamine tulevase mehe ja tema sugukonnaga. Mõnel pool said oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja mängudega raha. Päeva lõpus lahkus saunjarahvas peiukodust. Mõnikord kestsid pulmad neljandagi päeva, nüüd juba eraldi kummaski pulmamajas. Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti, tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha puudumine laualt, millega kaasnesid ka muud märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine
eseme saab ka sepalt tellida. Klaasikojas lõõmab suviti klaasiahi ja siin on külastajal võimalik klaasipuhumiskunsti proovida. Keraamikatöötoas voolitakse esemed valmis käte vahel. Kolm- neli korda suve jooksul laaditakse suur põletusahi toorikuid täis, köetakse kuumaks ning ööpäevaga on järjekordne ahjutäis realiseerimisvalmis. 2011. aastal rajas muuseum eurotoetuse abil kõrvalolevasse tuletõrje veehoidlasse veel neljandagi töökoja, nn. kivikoja, kus selle ala asjatundja Taivo Parbus valmistab dolomiidist suveniire ja annab huvilistele võimaluse tutvuda kiviraidekunstiga (Käsitöökojad, kuupäev puudub). Saaremaa Ooperipäevad toimuvad aastast 1999 Kuressaares toimuv rahvusvaheline ooperifestival. Need toimuvad linnuse hoovialal, kuhu mahub umbes 2000 pealtvaatajat. Eesmärgiks on tutvustada tipptasemel esitatava muusika abil Kuressaare linna kui atraktiivset ja
ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudis jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. 1583. aastal saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse. Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonile tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu. Kokku tulnud kirikulavik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning
sajandil. Vastureformatsiooni eesmärgid: · Protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine. · Teisitimõtlejate hävitamine. · Taastada katoliku kiriku kõikumalöönud ühtsus. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Sattunud vastuollu Hispaania inkviditsiooniga, läks Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele (elada vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Neil oli oluline roll katoliku kiriku ühtsuse taastamisel. Trento kirikukogu aitas kaasa katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele. Kokku tulnud kirikuladvik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismist taotleti ka sellega, et Piibli
Sattunud vastuollu inkvisitsiooniga, lahkus Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis panigi aluse jesuiitide ordule. Jesuiitide ordu oli üles ehitatud rangele hierarhiale. Selle eesotsas asus eluaegne kindral, ,,must paavst", kel oli ordu üle absoluutne võim. Tema kõrval seisis admonitor, manitseja, kes hoidis iga kindrali sammu kriitika all. Lisaks kolmele mungatõotusele (vaesus, vallalisus, sõnakuulmine) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. ,,Ma usun, et valge, mida ma näen on must, kui paavstlik kirik seda nii defineerib," kinnitas Loyola. Jesuiitide koolitamiseks asutati 1551. aastal Roomas Collegium Romanum ning aasta hiljem samuti Roomas Collegium Germanicum. Saksamaal rajati esimene jesuiitide kolleegium 1544. aastal Kölnis. Jesuiitide ordu ülalpidamisel olid ülikoolid Innsbruckis, Würzburgis ja Grazis.