14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti (4+3+4+3, 4+4+1+4+1), tõsta sülle (4+3+3+4) vmt. Kirjutada võib ka arhailisi kahesalmilisi sonette (8+6)
renessanssiajal. Peamiselt on sonetid armastuluule. Klassikalise, nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega (süli- või ristriimilisest) nelik värsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama terviklikku mõtet, mis kulmineeruks 14. värsis poeetilise kokkuvõttena. Stroofiskeem: 4, 4, 3, 3 Nelikute riimiskeemid: a a b b b a a b a a b b b a a b 5. Commedia dell'arte ehk Itaalia teater
kaan on määrdunud. Ära näri küüni. Tänavail kihutab opalju autosi. Tehti pikki retkeid. Öisetel tundidel tekib palju mõtteid. Mõndadele inimestele meeldibgi ädaldada. Kitarre keeled purunesid. Nürida noaga ei tasu nüsida. Palun mulle üks kohvi ja kaks kookki. Albumide kaaned on ära rebitud. Kes peaks selle peendra ära rohima? 2. Paranda mitmuse omastav, kus vaja Näitlikute, madalikke, heasoovlikute, jändrikute, asemike, kõverikude, koorikute, nelikute, kaeblikute, maastikke, liustikute, eelikkude, petlikute, oivikute 3. Paranda mitmuse osastav, kus vaja Kuivikuid, kaheksandikke, riiklikuid, toorikuid, sõbralike, petlikuid, pimikuid, mõtlikuid, ämblikuid, pahklike II. Kirjavahemärkide kasutamine 1. Kasuta õigeid kirjavahemärke, lisa allajoonitud grammatilise nähtuse kohta käiv reegel. 1. Sel aastal on mardipäev teisipäeval 20 veebruaril. ............................................................................
metafooriga (sinise taeva ratas) Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. • Salm – ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. • Kinnisvormid – ballaad, sonett, eleegia, ood, pastoraal, epigramm • Ballaad – algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul • Sonett – puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega • Itaalia sonett – 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks • Prantsuse sonett – kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus • Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus? Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel?
värsiridade vaheldumine). Teemaks sisemise ja välise maailma võitlus, rohkem eraelulised, eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, enamasti traagilise lõpuga. Ballad on lüroeepiline, mõnikord (prantsuse ballaad) ka lüüriline. Sonett - puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega. Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis. 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd, stroofilised. Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)?
annaabi.ee 
