on piiriks tõstmine neljale panusele. Näiteks kui suur blind on $1, siis esimene tõste on $2-le ja maksimaalselt saab panus tõusta $4-le. pot-limit (PL) mängudes saab maksimaalselt tõsta hetkel pangas olevate panuste summa võrra. no-limit (NL) mängudes võib mängija panustada ükskõik millise summa enda chipsidest. Piiranguks on see, et panustada tohib ainult jaotuse alguses laual olnud chipse; taskusse või pangaautomaadi juurde nelikut nähes enam minna ei saa ega tohi! Loobumine mängija ei soovi käesolevas jaotuses edasi mängida ja loobub. Selleks lükkab ta kaardid (pildipool all) diileri suunas. Diiler asetab kaardid teiste mängust eemaldatud kaartide hulka (Muck). Ülejäänud mängijatel on kasutada samad käigud. Kui jaotuses on juba olnud üks tõste (raise), siis järgmist tõstmist nimetatakse ületõsteks (re- raise)
tsükliteks: „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“. 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ Sellesse tsüklisse kuuluvad Alliksaare varasemad luuletused, kus ta oli klassikaliselt rangejooneline ja vormipuhas. Lemmikvormiks on itaalia sonett, milles ta väljendab ennast mugavalt ning pingutusteta. Veel enam kasutab Alliksaar aga tavalist ristriimis nelikut, kus luulemotiiv arendatakse välja just ökonoomsusega. (Muru, 1987) „Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet.“ *** „Ma olen enesele mõistatus,
DEF: näiteks kui α = γNδ ja β =γφδ ja grammatikas leidub produktsioon N → φ. kui α-st saab β mitme järjest tuletussammuga: tuletatav α + β kui α-st saab β k sammuga, kirjutatakse α k β; kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus. DEF: Kontekstivabaks grammatikaks (KV) nimetatakse nelikut G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik, Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ N×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S on lähtesümbol (mitteterminaal). DEF: KV grammatikaga G = (N,Σ,P,S) genereeritav keel on sõnede hulk L(G)={ x | S * x ning x ∈Σ* } (iga x, mis kuulub terminaalide tähestikku ja on produtseeritav lähtesümbolist). DEF: Sõnede hulk L on KV keel, kui leidub KV grammatika G, nii et L=L(G).
b Kuid saak nii mitme salvedes on uus, c maast uhked ülenevad kojad, majad, d kui märgid näha päikeses ja kuus. c Ei tõuse üksi tummad tunnistajad, d mis tehtud, teoksil aja umbses sõus: e ju helisevad võidupidu kajad, d on nagu ainest kerkiks vaimu tõus. E Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. Itaalia ehk Petrarca sonetis on kaks ühiste riimidega nelikut ja kaks kolmikut. Üks iseloomulikemaid riimiskeeme on : abba, abba, cdc, dcd. Esimeses osas antakse teema, mida arendatakse tõusva pingega kuni 8.rea lõpuni, teises osas varieeritakse või süvendatakse teemat, kuni saabub mõjus lõpp. Sonetis tervikuna on 154 silpi, iga värsirea pikkus peaks piirduma 11 silbiga. Lisaks kõigele peab soneti riim olema kõlav, puhas, sundimatu. Klassikalises sonetis lisandus täisriimi nõue. Itaalia soneti kõrval on
Päevaraamatusse kirjutab, et töö on elu peaeemärgiks, saab sellest alles lõpuks aru. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Kuulsaks saab ta selle pärast, et luules hoopis teistsugune stiil. Ta süüvib ka inetuse ja pahe maailma. Tema luule on valuline oma enese elu pihtimus, kohati irooniline. Ja tema on prantsuse sümbiolismi eelkäija. ,,Maha vaesed" poeem kerjuse peksmisest. Palju sonette 2 kolmikut ja 2 nelikut, 14 rida ja 11 silpi. Tema luuletustes paljudes võõrandunud inimene suurlinnas, samal ajal on selles suurlinnas vaev ja rõõm, anonüümsus. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule, saab tuntuks ka oma erootiliste luuletustega. Mustale Veenusele pühendatud. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek
1917 26 Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett? Koosneb 14 luulereast, igas reas on 11 silpi, seega peab olema 154 silpi. Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett. On ka Shakespeare sonett, temal on kolm katrääni + üks tertsett. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu