(Laffranque) NB! Prima facie kohustuslikkus KODUS: a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA! b) Õppige: 1. õigusakt (loengumapist) 2. ... (?) c) Laffranque: Euroopa Liiduõigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles (lk21-41) http://elik.nlib.ee *direktiivid, määrused, juhendid, jm õigusaktid Õiguse kohaldamine II (08.10.20008) SEMINARI märkmed Reede lõunaks e-mail Liventaalile vahetuse osas, ise leidke partner! 1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus? 1) materiaalne tähendus ühiskondlikud suhted, mida pole riigi poolt reguleeritud (kui reguleeritakse saavad normideks) ; on kehtiv, kui vastab PS ja õigussüsteemist lähtuvatele allikatele 2) formaalne normid millest lähtuvad avalikud õigusnormid tavad, seadused 3) institustsionaalne organid, kes annavad üldkohustuslikke norme nt rahvakoosolek, senat, magistraadid, preetorid
6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad määratakse, nimetatakse, kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või
Jumal ei eksi, inimene aga küll. Kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigus parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted, millele peab alati vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. 9. Loomuõiguse teooriad. Loomuõigusele kinnistub keskajal pikaks ajaks nelikliigitus, mis pärineb Aquino Thomaselt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid); 2) loomulik õigus (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust tajub vaid Jumal, looduse olenditest suudab enim tajuda inimene. See osake ongi loomulik õigus, milles lisandub hea, õiglane ja mõistlik); 3) jumalik õigus (sisaldub jumalasõnas, nt Moosese raamatute normistikus, jumalikku
2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI: 1) levinumaid kolmikliigitusi: - seadusandlikud Vastab võimude riigiorganid lahususe põhimõttele, - täitev-korraldavad-”- kuid ei arvesta - kohtuorganid riigipead (monarhias – monarhi;vabariigis- presidenti:kui tal on dekreediõigus + absoluutse või suspensiivse veto õigus) 2) kaasaegse teooria nelikliigitus: - riigivõimu esindusorganid - riigipea - täidesaatva riigivõimu organid - justiitsorganid (kohtud; 47 täitemenetluse organid; pönitentsiaar- või kriminaalteraapia korrektsiooniasutused) P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 1. Moodustamise viisi alusel on riigiorganid:
P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal); 2) loomulik õigus (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust hoomab vaid Jumal, looduse olenditest suudab enim hoomata inimene - see osake ongi loomulik õigus, milles sisaldub sh hea, õiglane ja mõistlik);