täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei tohi olla korjatud saastunud kohast ja peavad olema värksed. Kui neid kuivatada siis pimedas, nii säilivad need ligi paar aastat, siis hakkavad oma ravitoimet kaotama. Õied sisaldavad C-vitamiini
oma astla kerge vaevata kätte. Meemesilasel on looduses palju vaenlasi. Näiteks lendavad mesilaste tarru vapsikud ning ähvardavad lennult naasvaid mesilasi. Vapsikud ründavad mesilast , püüavad ta kinni ja veavad putuka oma tarru, kus nad ta ära söövad. Teiseks herilase vaenlaseks on keskmise suurusega herilane, kes püüab mesilasi nektari pärast või viib kinnipüütud mesilase oma pessa vakladele söögiks. Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt
tagakehas leiduvate näärmete nõrest ning meisterdavad sellest kärje, mis koosneb korrapärastest kuusnurksetest kärjekannudest. Osa kärjekanne täidetakse nektari ja sülje seguga (sellest tekib mesi); teistes on õietolmuvaru või arenevad vastsed. Suvel tuulutatakse ja jahutatakse taru tiivapaaride ühisjõul ning jaheda veega. Tiibu väristades pesa soojendatakse. Tantsivad mesilased Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas Kas tead, et... *Kodumesilane on ainus mesilane, kes pärast inimese või looma nõelamist sureb *Tööline peab 1 g vaha tootmiseks sööma 6 g mett. *Võimaluse korral korjavad mesilased lehetäide magusat eritist
pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. 3 Mesilasperes on elamisvahendite hankijateks üksnes lennumesilased.Korjemesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui korjemesilane leiavab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Niinimetatud ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab " kaheksaid" tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb.Mitte iga korjemesilane ei tantsi tarus vaid ainult siis,kui toitu on piisavalt palju.Mida rikkam on korjeallikas, seda energilisemalt ta tantsib ja seda rohkrm mesilasi kutsub ta lennule.
seguga Vanemad töölised ehk korje- ja lennumesilased alustavad korjetööd kolmandast nädalast. Korjetöö kestab elu lõpuni. Tööline peab külastama enam kui 1000 lille, et saada oma tagumistel jalgadel paiknev "korvike" täis. Nad peavad 1g vaha jaoks sööma 6g mett. 3 tööline Mesilaste käitumine Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilased leiavad ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab " kaheksaid" tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Mesilased lendavad alati eksimatult tagasi oma tarusse. Arvatakse, et nad orienteeruvad maastiku järgi. Nad eristavad kollast ja sinist värvust ning ka esemete kuju. Sülemlemine
kergesti lõhestatav, eriviisidel töödeldav ja immutatav ning seetõttu leidnud laialdast kasutust tisleri-, treimis- ja nikerdustöödel. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp.
õitsemise ajal koguvad nad nektarit ka öösiti, mida nad muul ajal kunagi ei tee. Huvitav on ka pärna koor, millest valmistati varem viiske. Temast on väga hea nööri ja köisi punuda, selleks peab aga kahjuks noore puu ära koorima, nii et parem on mitte proovida. Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Nende omaduste tõttu ongi teda palju kasutatud nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul. Õied sisaldavad vitamiini C. Neid on kasutatud konjakite ja likööride valmistamisel 26 Päevakübar Punane päevakübar on aastasadu Ameerika indiaanlastel väga austatud taim, mis aitas
annaabi.ee 
