50-56 %, sest siis koguvad mesilased seda kõige meelsamini. Kui aga nektari suhkrusisaldus tõuseb üle 75 %, ei saa mesilased seda suure viskoossuse tõttu kätte. (Rohtla, 2001) Väga oluliselt mõjutab nektarieritust õhutemperatuur. Kõige paremini eritavad õied nektarit soojadel päikesepaistelistel päevadel, kui õhus on soojust üle 16°C. Samas on ka taimi, kes eritavad nektarit tunduvalt madalamatel kraadidel, näiteks näsiniinel hakkab nektarieritus juba 4°C juures. Temperatuuri tõusuga nektarieritus suureneb, kuid ülemäärane soojus ( üle 27-30°C) hakkab Eesti oludes enamiku meetaimede nektarieritust piirama. Optimaalseks temperatuuriks suurele osale meetaimedele on 20- 25°C. Jahedad ööd seevastu piiravad nektarieritust. Ka siis, kui päevane õhutemperatuur on nektarierituseks optimaalne, kuid öösel langeb alla 14°C, taimede nektarieritus väheneb tunduvalt või lakkab hoopis. (Rohtla, 2001)
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus
mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord. Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread. Ühekülgne N-väetis viib taimede nektarierituse alla, näiteks kultuurkarjamaadel valge ristiku väetamine. Samuti sõltub nektarieritus taimede liigist ja sordist. Nektari suhkrusisaldus Nektari suhkrusisaldus kõigub 8-70% vahel. Kuiva õhu korral vesi aurustub nektaritilgakestes ja nektarinäärmete pinnale jäävad suhkrukirstallid. Suhkrukirstalle mesilased koguda ei saa (suhkrusisaldus üle 75%). Kui suhkrusisaldus langeb alla 4,25%, siis mesilased seda koguda ei taha. Suhkrusisaldust vähendab õitesse langenud vihmavesi. Suure õhuniiskuse korral imab nektar endasse vett ümbritsevast õhust
enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust.Kollased korvõisikud on rohkeõielised.Võilill on väga hea õietolmutaim-nende massilise õitsemise ajal võib tugev mesilaspere koguda 0,6-1,0 kg oranzi õietolmu päevas. Nektarieritus on seevastu 4 tagasihoidlik-keskmiselt 20 kg/ha. Rikkaliku esinemise ja soodsam ilmasiku (20C)korral tagab võilill mesilastele produktiivkorje. Õied avanevad hommikul varakult ja sulguvad õhtupoolikul kella 5-6 paiku, jäädes suletuks ka jaheda ja vilu ilma korral. Üks taim eritab keskmiselt 0,026-0,029 g suhkurt.Tiheda konsistentsiga ja kleepjas võielillemesi
2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste erinevused 5 aasta jooksul on toodud välja tabelis (Tabel 1). Erinevused tulenesid suvekuude niiskuse ja õhutemeratuuride erinevusest (Lisa 1). Tabel 1. Meesaagikus 5 aasta jooksul
annaabi.ee 
