Nad küpsetavad hane ja söövad seda. Pool hanest viiakse kartsa T-le ja A-le. VI Minnakse jälle rindele. Nähakse suurt kuhja uusi puusärke, mis on mõeldud neile. Suureks probleemiks on rotid, kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb. Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja rünnak on väga tugev. Mitu punkrit hävitatakse, kuid nende oma peab veel vastu. Nekrutitel hakkavad närvid üles ütlema. Üks nekrut, kes tahab välja minna, pekstakse läbi, et tal "mõistus tagasi tuleks". Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina... Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud
tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel
tõlkes). Lisanimede tõlkimine oli tavaline eriti ladina ja alamsaksa keelest. Varasemad hingerevisjonid on pärit 16.saj, üksikuid katkeid ka varasemast. 16.saj saab hea ülevaate. Eesti perekonnanimesid on uurinud Rajandi ja Tarand, kes leiavad, et juba enne ametlikku perekonnanimede andmist oli eestlastel perekonnanimi umbes 15–20% talupoegadest. Perekonnanimed olid linnades käsitöölistel ja kaupmeestel, nekrutitel, pärisorjusest vabastatud talupoegadel sageli saksa nimed, vabadikel, kes polnud mõisaga seotud. 1809 andis pastor Roth Kanepis esimesena talupoegadele perekonnanimed. Kohanimeraamatu koostamisel tuli välja, et enne ametlikku nimepanemiskampaaniat pani nimesid ka G. Masing oma talupoegadele. 1816 sai Eestimaa, 1819 Liivimaa talupojad priiks – liikumisvabadus, nimepanek. 1823 oli kampaania. 19.saj algul
Enamaosalisi nimesid Kerneri Juhani Jürri. Lisanimed võisid hiljem muutuda perekonnanimedest. Enamasti omastavalisel kujul nime ees. Vahel võis lisand korduda, tekkis perekonnanimelaadne olukord. Linnades nimi+lisanimi. On raske määratleda, millal said lisanimedest perekonnanimed. Tavaline oli ka lisanimede tõlkimine. XVIII sajandist alates mitmeid revisjone, mis on hästi säilinud. Viiendikul eestlastest võisid juba perekonnanimed olla: peamiselt käsitöölistel, kaupmeestel, nekrutitel linnas. Sõjaväes perekonnanime, et saaks asju ajada. 1809 andis pastor Roth Kanepis esimesena kõigile talupoegadele perekonnanimed. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (sh ametinimetus, kohanimi, hüüdnimi) + eesnimi. Isikunimi + talunimi / ametinimetus. Revisjonides sage nähtus, et Reinu Mihkel on märgitud perenimeks, aga tema poeg on omakorda Reinu Mihkel, mis ei tohiks nii olla. perekonnanimi, lisanimi, üksiknimi jne mõistete piiritlemise probleemid
Nad küpsetavad hane ja söövad seda. Pool hanest viiakse kartsa Tle ja Ale. VI Minnakse jälle rindele. Nähakse suurt kuhja uusi puusärke, mis on mõeldud neile. Suureks probleemiks on rotid, kes söövad nende toitu. Meestele antakse korralikult süüa. See on märk sellest, et olukord on halb. Algab suur lahing. Peitutakse varjendisse ja üritatakse ellu jääda. Toit saab otsa ja rünnak on väga tugev. Mitu punkrit hävitatakse, kuid nende oma peab veel vastu. Nekrutitel hakkavad närvid üles ütlema. Üks nekrut, kes tahab välja minna, pekstakse läbi, et tal "mõistus tagasi tuleks". Mõned nekrutid põgenevad varjendist ja nad tapetakse kohe mürsu poolt. Üks nekrut peksab pead vastu seina... Turmtuli lõpeb ja algab pealetung. Vaenlased jõuavad järjest lähemale. Vastupanu on meeleheitlik ja see toob edu. Algab vastupealetung. Jõutakse vaenlase varjenditesse ja sealt võetakse toitu kaasa, kuna vaenlased on palju paremini toiduga varustatud