Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt. Seega apoptootiline rakk lüüsub s.t. tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellularsesse ruumi. Nekroosi puhul aga kaotab raku membraan oma terviklikkuse, rakk laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi. 2. Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on geneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. 3. Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused 1
produced highly promising results in clinical trials on over 7,500 patients world-wide. The drug normalised the blood count in over 90% of patients, and reduced leukaemia cells in the bone marrow. Kordamisküsimused 4. prax: · Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. · Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on feneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. · Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised
Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt
Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu protsess arengus ning ka täiskasvanud organismis kudede homeostaasi säilitamisel. Apoptoos erineb teist tüüpi raku surmast - nekroosist. Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt raskeid
Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon. Põletiku põhjused võivad olla välised ehk eksogeensed ja sisemised ehk endogeensed. Eksogeenseteks võivad omakorda olla infektsioone tekitavad bakterid või nende toksiinid, mehaanilised, keemilised ja termilised tegurid, endogeenseteks võivad osutuda koe nekroosist vabanevad ained, veresoone sulgus ehk tromboos, infarkt ehk verevarustuse lakkamine mingis piirkonnas, soolade ladestumine kudedes. Põletiku kulg võib olla äge, alaäge ja krooniline. Kulu tagajärjed võivad olla: 1). täielik paranemine, 2). armkoe teke põletiku koldes , mis võib jätta vastava elundi funktsiooni häireid, 3). organismi hukkumine.
annaabi.ee 
